Eesti töötavad pensionärid peavad maksma töötuskindlustusmaksu, kuid hüvitist nad töökoha kaotuse korral ei saa. Õiguskantsleri arvates koheldakse pensionäre seetõttu ebaõiglaselt. Tema ettepanekul otsutab Riigikogu, kas vastavat seadust muuta või mitte. Nii põhiseadusksomisjon kui ka sotsiaalkomisjon toetasid õiguskantsleri ettepanekut.
Töötavad pensionärid ebaõiglaselt maksustatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu põhiseaduskomisjon kui ka sotsiaalkomisjon toetasid õiguskantsleri seisukohta, et selle aasta algusest jõustunud Töötuskindlustuse seadus on Põhiseadusega vastuolus ja seda tuleb muuta, sest pensionäre koheldakse selle seaduse alusel ebavõdrselt. Nimelt kui töötav pensionär kaotab töökoha, siis teda töötuks ei registreerita ega maksta talle ka töötu abiraha. Sama probleem tekib ka neil töötegijail, kes alles äsja on jõudnud või jõudmas pensioniikka. Rahandusministeeriumi andmetel on Eestis praegu umbes 45 tuhat töötavat pensionäri, kellelt peaks aasta lõpuks laekuma umbes 23 miljonit krooni tööstuskindlustusmaksu. Sotsiaalkomisjoni esimehe Toomas Vilosiuse sõnul usaldas komisjon seadust menetledes tollast valitsust, mis seaduse välja töötas ega osanud seal seetõttu viga näha: “Valitsuse eelnõud on teatavasti väga rangest ja kõrgest kontrollist läbi käinud ja kõik eelnõud on kooskõlastatud justiitsministeeriumiga jne. jne. Nii et vahel ikka juhtub...” Eile põhiseaduskomisjonis toimunud arutelust lähtudes pidas ka põhiseaduskomisjoni esimees Indrek Meelak vastuolu tekitajaks seaduse väljatöötajat - konkreetselt sotsiaalministeeriumit ja tollast ministrit Eiki Nestorit, kes Meelaku informatsiooni põhjal kinnitanud sotsiaalkomisjonis, et mingit põhiseaduslikku vastuolu ei ole: “Nagu ma aru sain, neid küsimusi oli seal arutatud ja seda oli küsitud ka tolleaegse sotsiaalministri Eiki Nestori käest, kes on andnud ka kirjaliku seisukoha, et tema ei näe seal vastuolu põhiseadusega.” Nüüdne Riigikogu rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor oli Indrek Meelaku seisukoha üle väga üllatunud, nagu osutab Raadio Vaba Euroopale antud intervjuu: “Ma pole Meelakuga sel teemal rääkinud. Ei põhiseaduskomisjonis ega sotsiaalkomisjonis.” Eiki Nestori sõnul toetab ka tema seda, et Riigikogu arutaks seadust uuesti. Probleemi juur peitub ta sõnul Eesti erilaadses lähenemises: “Selline olukord nagu Eestis, et meil käivad penisoniealised inimesed tööl ja saavad pensionit, on kaunis unikaalne, aga äärmiselt mõistlik, ja see on väga tore, et vanematel inimestel on jõdu ja jaksu tööl käia.” Paraku tekitab niisugune töötavate pensionäride staatus segaduse ka selles, missuguse loogika alusel neid kohelda, tõdes Nestor. Kui käsitleda töötavaid pensionäre kindlustusloogika järgi, siis peaksid nad saama töötuskindlustusmaksu makstes ka hüvitist, mida nad paraku ei saa. Samas käsitleb tööturu loogika kõiki töötegijaid võrdselt sõltumata vanusest ja seab kõigile ühesugused töölkäimise tingimused. Seaduse tegemise ajal kaalus tööturu loogika Nestori sõnul kindlusloogika üles ja seda toetasid ta kinnitusel nii ametiühingud kui ka tööandjad. Eiki Nestor pooldab lahendust, kus ka töötuks jäänud penisonäridele hakataks hüvitist maksma. Teine lahendus oleks vabastada töötavad pensionärid töötuskindlustusmaksest, aga sel juhul võib riigil tekkida kohustus ebaõiglaselt korjatud raha, ligi 23 miljonit krooni, tagasi maksta.