Lähenevatel kohalikel valimistel kandideerib suurem osa Riigikogu liikmetest ja peaaegu kogu valitsuskabinet. Poliitilistest juhtfiguuridest ei kandideeri kohalikel valimistel vaid peaminister ja Reformierakonna esimees Siim Kallas, Rahvaliidu esimees Villu Reiljan ning Mõõdukas Andres Tarand. Kaks viimast on seisukohal, et niisugune tegevus on valijate petmine.
Rahvasaadikud kahe tooli vahel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On rohkem kui tõenäoline, et enamik kohalikel valimistel kandideerivaid Riigikogu liikmeid ja ka valitsuse ministreid kohalikes volikogudes tööle ei hakka ning nad kandideerivad sinna vaid valijate häälte püüdmiseks. Oma Taasiseseisvuspäeva kõnes kutsus Riigikogu esimees Toomas Savi oma kolleege üles järgima iseenda eeskuju ja kohalikel valimistel mitte kandideerima. Umbes neli viiendikku Riigikogu liikmeist on otsustanud Toomas Savi eeskuju siiski mitte järgida. Sama lugu on ka valitsuskabinetiga, kus ainsaks erandiks on jäänud vaid peaminister Siim Kallas. Siim Kallase sõnul pole peaministrite kandideerimine kohalikel valimistel kombeks ja Reformierakonna juhatus otsustas seda traditsiooni järgida. Peaministril ei ole samas midagi selle vastu, et valimistel kandideerivad tema kabineti ministrid: “Põhimõtteliselt ma pean seda õigeks, Eestimaa on väike ja ka poliitiline meeskond on üks tervik ja ka erakond on üks tervik ja tegelikult ma ei näe selles küll mitte midagi halba, et ministrid oma erakonnale hääli toovad.” Peaminister ei pidanud halvaks tooniks ka seda, et ministrid kasutavad oma erakonnale häälte püüdmiseks sisuliselt ära oma ametipositsiooni: “Tänu teile (ajakirjanikele Ü.M.) seda positsiooni eriti kasutada ei õnnestu. Ma arvan, et kõik kasutavad. Ka opositsioonis olles kasutatakse oma opositsioonis oleku positsiooni. Eks igaüks teeb oma valimispropagandat lähtudes sellest positsioonist, kus ta on.” Peaministriga samu seisukohti jagab ka Keskerakond, mille esimees Edgar Savisaar on avalikkuses varem öelnud, et see ongi iga Keskerkaonna liikme kohus tuua oma erakonnale valimistel hääli. Niisugust seisukohta kinnitas Raadio Vaba Euroopale ka erakonna infonõunik Evelyn Sepp, kelle sõnul seadus niisugust tegevust ei keela. Nõnda siis on antud hetkel tegemist vaid moraalse otsustusega. Mõõdukate ühe juhtfiguuri Andres Tarandi arvates on niisugune tegevus aga suisa moraalitu: “Mulle on eriti vastukarva selline küünilisus, et kõikide asjaosaliste s.o kandideerijate teades kasutatakse ära ühe rahva, kelle enamus liikmeid ei ole põhiseadust koolis õppinud ega hiljem ka loomulikult sellesse ninapidi kukkunud - nende mitteteadlikkust. See on teadlik sigatsemine, mitte demokraatia kindlustamine.” Sigatsejaiks on Tarandi sõnul niisugust käitumist soosivad erakonnad. Tarandi arvates peaks käima protsess sedapidi, et kohalikest omavalitsustest kui poliitilisest kasvulavast kandideerivad võimekamad parlamenti ja mitte sedapidi, et parlamendist veeretakse alla ja istutakse kahe koha peal. Tõe huvides tuleb osutada, et Riigikogu 17-st Mõõdukast kavatseb kohalikesse volikogudesse “veereda” 12 Mõõdukat riigikogulast. Erakonna liidritest ei kandideeri kohalikel valimistel ka Rahvaliidu esimees Villu Reiljan, kes on samuti seisukohal, et kahe koha peal istuda pole viisakas. Seadus siiski Riigikogu liikmete kandideerimist kohalikkesse volikogudesse ja ka nende töös osalemist ei keela. Muudatus toimub alles peale 2005. aasta kohalikke valimisi, millest alates Riigikogu liikmed enam kohalike volikogude töös osaleda ei saa. Niisugune praktika kehtib juba praegu näiteks Lätis. Küll aga ei takista seadus rahvasaadikuid ka edaspidi kohalikesse volikogudesse kandideerimast. Valituks osutumise korral peavad nad vaid ühest oma mandaadist loobuma.