Riigikogu võttis kolmapäeval vastu konventsiooni, mis aitab lõpetada suvel tekkinud seadusvaakumit. Nimelt ei luba Eesti seadused juba alates juulist tunnustada välisriigis toimunud abielulahutusi, küll aga abielusid. Kuid lõplikku lahendust olukorrale ei too ka vastu võetud konventsioon.
Riigikogu võttis vastu abielulahutuste tunnustamise konventsiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need inimesed, kes välismaal abielu lahutanud, on alates 1. juulist Eestis tõeliselt keerulises olukorras. Sel päeval kaotas kehtivuse tsiviilseadustiku üldosa seadus ning koos sellega kadus Eesti võimudel ka võimalus tunnustada välisriigis lahutatud abielusid. Erandiks on vaid Läti, Leedu, Poola ja Venemaa, kellega Eestil on sõlmitud vastav leping. Kõigis muudes riikides toimunud lahutused, mida enne juuni lõppu Eesti kohtus tunnustada ei jõutud, on aga siin kehtetud, sest seadust, mis neid tunnustada lubaks, ei ole. Nii ei saa välismaal abielu lahutanu Eestis uuesti abielluda. Taasabiellumiseks oleks vaja lahutuse tunnustamist Tallinna linnakohtus, kohtu pressiesindaja Aet Truu sõnul aga praegu seda teha ei saa. “Kui seaduses on lünk, siis järelikult kohus ei saa neid asju menetlada,” nentis Truu. Riigikogu õiguskomisjoni esimees Väino Linde nentis, et seadustes on tõepoolest tühimik. “Praegu on olukord, kus välisriigi seaduste kohaselt toimunud lahutusi on Eesti riigi seaduste järgi raske pidada legaalseteks,” ütles Linde. Justiitsministeeriumi eraõiguse osakonna nõuniku Kaisa Parkeli sõnul on praegu ainsaks võimaluseks anda lahutusavaldus teistkordselt sisse Eestis. “Ainuke variant on see, et Eestis algatatakse uus abielulahutusmenetlus, aga see on tunnustamismenetlusest palju aeganõudvam ja kallim,” ütles Parkel. Probleem sai alguse sellest, et päevaks, mil vana seadus kehtivuse kaotas, polnud Riigikogu veel jõudnud vastu võtta uusi seadusi. Neist ühe, abielulahutuste tunnustamise konventsiooni, võttis Riigikogu vastu kolmapäeval. Ent see ei too veel probleemile täit lahendust. Konventsioon jõustub Eestis alles 60 päeva pärast seda, kui see on deponeeritud Hollandi välisministeeriumis. Ka katab konventsioon vaid 16 maailma riiki – Austraaliat, Küprost, Tšehhit, Taanit, Egiptust, Soomet, Itaaliat, Rootsit, Šveitsi, Ühendkuningriiki, Luksemburgi, Hollandit, Norrat, Portugali, Slovakkiat ja Hongkongi erihalduspiirkonda. Probleemi lõpliku lahenduse tooks alles tsiviilkohtumenetluse seadustiku täiendused, mis annavad aluse kõigis välisriikides toimunud abielulahutuste tunnustamisele. Need läbisid teisipäeval Riigikogus alles esimese lugemise ning Väino Linde sõnul jõustuvad kõige varem novembris. Viimase kümne aasta jooksul on vajanud Eesti kohtu tunnustust ligi 70 välismaal abielu lahutanud paari. Kaisa Parkel justiitsministeeriumist rõhutas, et reeglina on välismaal abiellumine palju lihtsam kui lahutus. Näiteks nõuab enamik Euroopa riike erinevalt Eestist, et lahutada sooviv paar oleks eelnevalt kolm kuud kuni aasta eraldi elanud. Ka peab osades riikides lahutamiseks viitama konkreetsele põhjusele. Näiteks Austrias võib selleks muuhulgas olla abielurikkumine, abikaasa haigestumine raskesse nakkavasse haigusesse või kangekaelne keeldumine järeltulijate soetamisest.