Raske haigus viis meie seast luuletaja ja kunstniku Aleksander Suumani, teatas telekanal TV3. Tema mulda sängitamine toimub 24. aprillil kell 13 Tallinnas Metsakalmistul.
Lahkus kirjanik Aleksander Suuman
/nginx/o/2015/09/09/4469527t1h1907.jpg)
19. aprill 2003, 19:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu oma loometeed kokkuvõtva kogu «Tondihobu tõugud vetikatega» avaldanud Suuman oleks 25. aprillil saanud 76-aastaseks. Mainitud luulekogu tõi Suumanile kultuurkapitali aastapreemia. Luuletaja Suumani peamiseks inspireerijaks ja ka ärritajaks on inimene meie endi kõrvalt: külavaheteelt, linnatänavalt, koosoleku- või näitusesaalist, kunstiklubist. «Suumani luule salapära on paradoksaalsuses. Pealispindselt annab see end kätte, on avatud, üle lugedes veab sind aga alt. Luuletamine on luiskamine, ütleb Suuman kusagil ja täiendab - nii nagu vikati luiskamine,» kirjutas Suumani kohta kirjandusteadlane ja Postimehe kirjandustoimetaja Rein Veidemann. Paul-Eerik Rummo on Suumani luulemeetodi kokku võtnud «rafineeritud lihtsameelsuse» mõistes (Suuman lausa kuulutavat «igavest lihtsameelsust»). Liivia Viitol on pidanud Suumani kultuuri ja argielu arheoloogiks, mis eeldab tema lugejalt samasugust pädevust, vähemalt samal lainel olekut, millel Suuman ise asub. Suumani viimase kogu, 1957-2002 vahemikus kirjutatut valikuliselt kokku võtva «Tondihobu tõugud vetikatega» arvustuses kirjutab Asta Põldmäe Postimehes: «Asju on tema piltidel ja luuletustes alati vähe olnud, ainult kõige tähtsamad.»