Arsti juurde minnes eeldatakse ikka, et käest libiseva tervise toob tagasi tablett, salv või tinktuur. Äärmisel juhul süst või skalpell. Nüüd võib väita, et edukalt võivad tablettidele koha kätte näidata ja inimese terveks ravida ka tema enese kehast võetud rakud, mis ümber istutatuna haiget kohta parandama asuvad.
Uus samm rakuravis pani tantsijast tütarlapse käe uuesti liikuma
26. september 2013, 00:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tavaliselt ei alga lõikused sellega, et kirurgid kangutavad toore jõuga lahti hiiglasliku vineerkasti. Doktor Andrus Loog ei hüüa seekord operatsiooni alustades õele «skalpell» , kuid täpselt sama, harjunud žestiga nõuab ta hoopis tavalisi kääre, millega pakki kinni hoidvad plastklambrid lahti lõigata.
Koos doktor Romek Märtsiniga on eelsoojendus tehtud: uhiuus kilesse pakitud Cytori aparaat väljub meeste käte vahel kastist ja vurab Loogi juhtimisel opisaali, saatmas õdedest koosnev protsessioon ning hardad pilgud.
Tavainimese jaoks ei erine see suure klaaskupliga kapp suurt palju pesumasinast. Seda siin ja praegu välja öelda pole aga ilus, sest tegelikkuses on valge kesta all aga peidus portatiivne labor, mis eraldab inimeselt võetud rasvkoest regeneratiivsed rakud ehk tüvirakud. Lihtsamalt öeldes need rakud, mis suudavad oma algelise olemuse tõttu kohaneda ja uut elu alustada ka inimkeha «teises korteris». Seda juhul kui nad sinna sunniviisil ümber kolitakse.
Esimene rakuravi operatsioon
Kui varem nähti tohutult vaeva tüvirakkude tootmisega luuüdist, siis umbes viis-kuus aastat tagasi avastas tänapäevane meditsiin, et tüvirakke saab ka inimese enese rasvast. Selleks peab Cytori masin rasvaimu tulemusel saadud massi poolteist tundi läbipaistvas anumas «raputama» ja veel üht-teist kasulikku toimetama.
«Rasvkoel on arstide jaoks tulevikus kulla hind ja meditsiinis suur tulevik,» ennustab Taastava Kirugia Kliiniku juht Loog.
Opisaalis on aga kõik valmis. Kohe kui masin häälestatud, hakkavad arstid selle abiga ajalugu tegema. Tallinnas Magdaleena haiglas asuvas kliinikus on 16. aprillil 2013, töine pidupäev ja siis ei tea veel keegi, et tegelikku lõikuspidu peetakse juba sügise esimestel päevadel, täpsemalt 27. septembril ehk homme.
Sel päeval esitlevad Loog ja Märtsin Pärnus toimuval konverentsil kolleegidele oma töövõitu – esimest patsienti Eestis, kelle põlengus viga saanud käe taastamiseks istutati tema enda rasvkoest võetud ja imemasina abil välja sõelutud tüvirakke. Konverentsi aukülaliseks on nädal hiljem 19-aastaseks saav Anett Torri, kes on esimene inimene Eestis, keda ravivad tema enese rakud, mitte ravimid.
Suurema osa oma elust on Anett elanud teadmisega, et peab hakkama saama moondunud vasaku käega. Ja sellega leppima, olles ise ka vasakukäeline ning tegeldes tantsimisega.
Kui Anett oli kuuene, juhtus kohutav õnnetus. Elava loomuga laps, ilmselt juba tollal tantsuhimuline, takerdus elektrikaminasse, mis süütas tema kleidi. Last valvama jäetud vanaisa oli aga kuuldeaparaadi kõrvast võtnud ja hetkeks tukastanud.
Taastava Kirurgia Kliiniku arstid andsid Anettile 12 aastat hiljem tagasi võimaluse liigutada vabalt kätt ja kasutada sõrmi, mis olid lapsepõlves läbi elatud tuleõnnetuse tõttu armistunud. Varem piiras liikumisvabadust armistunud väät käsivarrel, nüüd aga saab ta sirutada varem konksus olnud sõrmi ning viltu olnud rannet.