Täna tegi põllumajandusminister Riigikogu täiskogule ettekande üle poolesaja organisatsiooniga koostöös ettevalmistatud maaelu arengukavast aastatel 2014 kuni 2020 ning ütles, et enim vahendeid kulutatakse keskkonna ja konkurentsivõime valdkondadele.
Helir-Valdor Seeder kirjeldas, kuidas põllumajandusministeerium maaelu arengukava rolli maaelu edendamisel näeb ning tõi välja viis valdkonda, millele see keskendub. Nendeks on teadmussiire põllumajanduses, metsanduses ja toiduainesektoris; põllumajanduse konkurentsivõime; toidutarneahela toimimine; keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.
Ta märkis, et uuel perioodil on maaelu arengukava raames koos ELi panuse ja Eesti riigi poolse kaasrahastamisega kasutada 936 miljonit eurot. Sellest 35 protsenti ehk 330 miljonit eurot läheb keskkonna valdkonnale, 28 protsenti (262 miljonit eurot) konkurentsivõimele, 18 protsenti (167 miljonit eurot) maaettevõtlusele ja kohalikule algatusele, 11 protsenti (104 miljonit eurot) toidutarneahelale ning neli protsenti (37 miljonit eurot) teadmussiirdele.
«Tulles keskkonna valdkonna juurde, siis me oleme hästi varustatud maaressursiga, meil on keskkonnasõbralikuks tootmiseks sobiv kliima, meil on suhteliselt suur mahepõllumajandusmaa osakaal ning säilinud on palju erinevaid loodusväärtusi,» ütles minister. «Samas peame silmas pidama, et põllumajanduse kontsentreerumisega kaasneb ka selle intensiivistumine ning sellega omakorda võimalikud keskkonnariskid. Sellest tulenevalt keskendub maaelu arengukava keskkonna valdkonnas läbi erinevate aktiivsete meetmete põllumajanduse mõjule veele, mullale ja elurikkusele.»
Konkurentsivõime parandamisel lähtutakse tema sõnul sellest, et praegu on Eesti tootjate investeerimisvõimekus, tootlikkus ja konkurentsivõime Euroopa Liidu keskmisega võrreldes madal ning sektori vanuseline struktuur ei ole jätkusuutlik. «Samas pakub maailma rahvastikukasv ning sellest tulenev nõudluse kasv nii toidu kui energiakandjate järele meie tootjatele pikas perspektiivis positiivseid väljavaateid. Konkurentsivõime parandamisele suunatud tegevuste puhul soovime tagada, et nendega kaasneks arenguhüpe ja struktuursed muudatused,» lausus Seeder.
Maaettevõtlusest ja kohalikust algatusest rääkides sõnas põllumajandusminister, et viimase kahe aastakümne arengud maamajanduses on olnud põllumajanduses hõivatute arvu vähenemine 140 tuhandelt 20 tuhandele, rahvastiku ja majandustegevuse koondumine keskustesse, atraktiivsete töökohtade nappus ja teenuste kättesaadavuse halvenemine. «Selleks, et neid probleeme lahendada, oleme pidanud vajalikuks keskenduda nii maapiirkonna ettevõtlus- kui elukeskkonnale. Maaelu arengukava fookus lähtub eelkõige sellest, kuidas kohalikke ressursse ja kohalikke lahendusi ära kasutada nii elukeskkonna parandamisel, kui töökohtade loomisel.»
Toidutarneahela puhul on tema sõnul keskne küsimus, kuidas väärindada põllumajandustoodang võimalikult suures ulatuses Eestis, nii, et Eestist välja viidaks võimalikult kõrge lisandväärtusega tooteid.
Teadmussiirde valdkonnas tõi ta peamiste väljakutsetena välja suutlikkuse investeerida teadus- ja arendustegevusse ja innovatsiooni ning tootjate, nõustajate ja teadlaste vahelise koostöö. «Sellest tulenevalt on uuel perioodil teadmussiirde valdkonna peamine fookus sellel, kuidas suurendada erinevate osapoolte vahelist koostööd ning kuidas teadustulemusi senisest tulemuslikult praktikas kasutusele võtta,» lisas Seeder.
Ministri sõnul on maaelu areng niivõrd oluline teema, et see väärib arutamist riiklikult tähtsa küsimusena. Ta leidis, et see oleks üks võimalus, kuidas tagada erinevate poliitikate parim koosmõju ja tulemuslikkus maapiirkonna seisukohast.