Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees Kalle Laanet märkis, et kuigi on olemas üksikisikute surve seksuaalelu alustamise legaalse vanusepiiri tõstmiseks, on seni puudu ühiskonna surve.
Laanet: ühiskondlikku survet seksi eapiiri tõstmiseks ei ole
«Kui üks või kaks spetsialisti leiavad, et eapiir võiks olla kõrgem, ei ole see piisav seaduse muutmiseks,» ütles Laanet ja lisas, et kui ühiskond ei tunneta probleemi valupunktina, puudub ka poliitiline huvi küsimusega tegeleda.
Seksuaalelu alustamise legaalse vanusepiiri tõstmiseks on Laaneti sõnul vaja olukorda põhjalikult analüüsida, kaaluda seadusemuudatuse tagajärgi ning ka seda, kuidas suudetakse kontrollida seaduse täitmist.
Alustama peaks tema sõnul aga pehmemate meetmetega nagu teavitustöö, kuna ühiskonna ja inimeste suhete reguleerimine läbi karistusseadustiku ei ole efektiivne. «See saab olla äärmuslik meede. Eelkõige tuleks proovida kõiki muid lahendusi ja seejärel minna karistusseadustiku muutmise kallale.»
Ta märkis, et seaduse muutmise eel tuleks vaadelda muudatuse mõju pikemas perspektiivis kui kolm järgnevat aastat.
Laanet lisas ka, et eapiiri tõstmise küsimuse arutelu komisjonis sõltub õiguskomisjoni esimehest.
Kriminaalkorras on kehtiva seaduse kohaselt karistatav suguühe alla 14-aastase inimesega. Varem on arutatud eapiiri tõstmist aasta võrra ning Eestimaa Rohelised esitasid 2010. aastal eelnõu, millega oleks kriminaliseeritud seksuaalvahekord alla 16-aastase noorega. Toona põhjendas õiguskomisjon eelnõu tagasilükkamist, öeldes, et vanusepiiri muutmine vajaks senisest põhjalikumat analüüsi.
Seksuaaltervise eksperdid on juba aastaid selgitanud, et lapsi on kõige paremini võimalik kaitsta seksuaalse ärakasutamise eest tõstes seksuaalelu alustamise legaalset vanusepiiri 16-eluaastale, põhjendades, et 14-15 aastased lapsed ei ole veel piisavalt küpsed selliste otsuste ja tegevuste tegemiseks.