Harju maakohtu esimehe Helve Särgava sõnul on seadused muutunud aastatega järjest keerulisemaks ning igapäeva eluolu reguleerivatest normidest arusaamiseks on tavakodanikul juristi abi vaja.
Särgava: igapäeva normid võiks olla mõistetavad kõigi jaoks
4. oktoober 2013, 09:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me ei mõtle, kas see on oluline, et iga väiksema rikkumise eest on ette nähtud karistus. Tegelikkuses on kõik rikkumised aga väärteod ja väärtegu on süütegu. Jah, iga rikkumine väärib tähelepanu aga kõikide asjade eest ja koguaeg karistada, mida see meile annab? Võimaluse öelda, et meil nii palju seadusi, mille alusel inimesi karistada ja meie karistatute arv koguaeg kasvab,» arutles Särgava.
Ta märkis, et seadusi luues on ära ununenud põhimõte, mille kohaselt peaksid riigi seadused olema selged ja arusaadavad iga kodaniku jaoks. «Paratamatult on selliseid regulatsioone, mis ongi keerulised ja reguleerivad eriti keerulisi situatsioone. Me oleme aga jõudnud sellisele tasemele, et ilma juristi abita tavakodanik oma igapäeva asju ajada ei saa.»
Ta selgitas, et on olukordi mille lahendamine ilma juristita ei ole võimalik aga igapäeva eluolu reguleerivad normid peaksid olema siiski kõigile üheselt mõistetavad.
Särgava sõnul on praegu justiitsministeeriumis pooleli olev karistusõiguse revisjon kaua oodatud ja ta avaldas lootust, et revisjoni käigus kaotatakse üht ja sama asja reguleerivate erinevate seaduste vahelised ebakõlad.
Valitsus algatas neljapäeval väärteomenetluse seadustiku muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on muutu väärteomenetluse läbiviimist kiiremaks ja efektiivsemaks. Muudatuse tulemusel oleks politseil õigus vähetähtsa väärteo puhul kaaluda menetluse alustamata jätmist. Näiteks võib edaspidi menetleja piirduda suulise hoiatamisega ja jätta jalakäija suhtes punase tule ületamise kui vähetähtsa väärteo eest menetlus alustamata.