/nginx/o/2008/09/14/74312t1h6a32.jpg)
/nginx/o/2008/08/23/67938t1h51cd.jpg)
Erakond Eestima Roheliste haridustiomkonna juhi Katrin Idla sõnul on üks roheliste ettepanek selline, et kool kindlustaks igale õpilasele vähemalt üks tund nädalas tasuta huviharidust - see võimaldab ka vähekindlustatud vanemate lastel osaleda väljaspool tunniplaani huvitavates ja arendavates tegevustes.
«Anded teadupoolest ei ole korrelatsioonis lapse vanemate palgaga. See on vähim, mida riik saab oma noorte kodanike annete ja huvi toetamiseks teha,» teatas Idla.
Teiseks on roheliste meelest oluline ettepanek, et koolil peab olema kohustus põhikooli I ja II kooliastmes (kuni 6. klassini) korraldada pikapäevarühmade tegevust. Enamuse lastevanemate tööpäev lõpeb kell 17.00, kuid lapse koolipäev lõpeb umbes kella 12-14 paiku. Lastega tegelemine sellisel varalõunasel kellaajal saab toimuda vanemate töötundide arvelt.
«Sellist lahendust ei saa kuidagi pidada mõistlikuks. Ei saa pidada vastuvõetavaks ka olukorda, kus I ja II kooliastme õpilased, kelle koolipäevad lõpevad keskpäeval, veedavad suure osa oma päevast vanemate järelvalve ning juhendamiseta, omapäi. Olukord, kus lapsed on koolitundide lõppemisel n-ö «ula peal» ja vanemad tööl ei ole kindlasti mitte laste turvalisuse ja arengu huvides,» ütles Idla.
«Paljudes riikides on seadusega kehtestatud vanuse piirmäärad, milleni vanematel ei ole lubatud jätta lapsi järelvalveta ning sellistes riikides ongi lahenduseks koolide juures tegelevad pikapäevarühmad, kus lapsed saavad õpetajate poolt juhendatud ja turvalises keskkonnas tegeleda õppimise, huvide või mängimisega. Arvame, et ka Eesti ühiskonnas peame liikuma seda teed pidi,» arvad Idla.
Roheliste erakond ei toeta ettepanekut, et direktor võib tööle võtta ka keskharidusega õpetaja. «Koolis õpetajana töötaval inimesel peab olema vähemalt pedagoogiline kesk-eriharidus. Koolihariduse kvaliteet on kehvenemas paljuski ka seetõttu, et nõuded õpetajatele on ülikoolideski langemas. Õpetaja loomevõime, andekus, silmaring, teadmised ja hea suhtlusoskus on need, mis määravad oluliselt hariduse kvaliteedi,» sõnas Idla.
Rohelised peavad oluliseks kooliruumide mikrokliimat, mille normid peab kehtestama sotsiaalminister. «Kui süsihappegaasi sisaldus õhus hakkab ületama 2000 ppm-i (miljondikku osa), hakkab inimese õppimis- ja tähelepanuvõime oluliselt langema. Kujutage ette, mis juhtub 8000-10000 ppm juures, mis on väidetavalt reaalsus mõningates koolides täna. Seda tänu puudulikule või valesti ehitatud ventilatsioonile. Selline mikrokliima tekitab ebamugavustunnet, peavalusid ning seega ka vastumeelsust kooliskäimise suhtes üldse,» ütles Idla.
«Oluline on ka koolihoonete säästlikkus, mistõttu tegime ettepaneku, et koolide hoonete energia- ja ressursitarbenõuded peab kehtestama majandus- ja kommunikatsiooniminister,» sõnas Idla.
Roheliste erakond on veendunud, et see, milline näeb välja või kuidas koolihoone toimib, on loomulikult õpetusliku tähendusega. Säästlik kool loob eeldused säästlikult mõtleva kodaniku arenemiseks ja säästlikkust loomulikuks pidava ühiskonna tekkeks. Enamgi veel - väiksemad kulutused koolihoonele tähendab suuremat rahasummat ka õpetajatele ning õppevahenditele. Ei ole arukas õpetajate palku ja head õpikeskkonda piltlikult öeldes korstnasse kütta.
Loodusainete õppes kvaliteedi tagamiseks leiavad rohelised, et riik peab kindlustama kõigile õpilastele võimaluse kasutada loodusainete õppel vajalikke eriseadmeid ja -vahendeid.
«Kuna kõigisse koolidesse laborite ehitamine ja eriseadmete ostmine korraga on kallis, siis võiks kaaluda kas suurematesse linnadesse vastava teadusõppe keskuse loomist ning väiksemates kohtades näiteks hästi sisustatud, koolide vahel sõitvate teadusõppebusside teenuse väljaarendamist,» ütlevad rohelised.
«Majanduse olemus ja edu lähtuvad nii loodus- kui inseneriteadustest ja seda tüüpi annete väljaarendamine on majandusele tugeva aluse saamiseks möödapääsmatu. Loodusteaduste alaõpetamisega kaasneb kõikvõimalike nõidade, posijate ja selgeltnägijate muutmine meediakangelasteks, mida võime näha täna meie telemaastikul,» teatas Idla.
Roheliste arvatus peaks seadus sätestama ka õpilaste lubatud maksimaalse kogu õppekoormuse, mitte ainult tundide koormuse. Õpilaste kogukoormusesse tuleb arvestada ka aeg, mis kulub kodutööde tegemisele.
«Täna on reaalsus see, et lapsed on pahatihti üle koormatud ja laste tööpäevad (koolipäev pluss koduste ülesannete lahendamine) on vahel pikemad kui vanematel. Lapse tööks on õppimine. See on selge kõigile. Täna aga on õpilase summaarne töökoormus vahel ületamas ka täiskasvanutele seadustes kehtestatud tööaega ning sellist olukorda ei tohi me lapsevanematena lasta edasi kesta. Me arvame, et arukaks ajakasutuseks tuleb seada arukad ajapiirid,» ütles Idla.