Pedofiilia kohta on öeldud: see on laste armastamine väljakannatamatul moel. Pedofiilide arvates pole aga selles armastuses midagi väljakannatamatut. Pigem vastupidi – see on omakasupüüdmatu, õilis ja tõeline.
Meenub autojuht, kellel oli oma pere – naine ja lapsed –, ent kes käis aastaid oma naisele lisaks ühe pisikese tüdruku ema magatamas ja kuritarvitas igal külaskäigul ka oma armukese tütart. Koos emaga, muide. Hiljem kohtus süüdistas see mees nüüd juba naiseks sirgunud ohvrit valetamises. Tema armuke salgas aga paljud asjad maha.
«Mis ema mul küll on?!» ohkas ohver. Ta rääkis, et küsis endalt aastaid: «Mida ma halba tegin, et ema mind selle mehe eest ei kaitse?»
Vastust saamata on see naine üritanud endalt korduvalt elu võtta. Süütundest, häbist ja alandusest, et temal pole ema, kes oleks teda armastanud.
Loodetavasti ei süüdista end milleski see koolitüdruk, kes käib juba pikka aega oma vanaisaga kohut. Miks? Aga sellepärast, et vanaisa, kelle hoolde tööst hõivatud ema ja vanaema lapsukese jätsid, kuritarvitas lapselast. Nüüd, kus neiu on taibanud, mida vanaisa temaga tegi, üritab mees kohtust igati eemale hoida. Vanaema on talle toeks. Selles loos on eriti võigas see, et nähtavasti usub vanaema rohkem oma meest kui lapselast.
Jaht pedofiilidele
Pedofiilide elu muutub aga nüüd karmimaks. Näiteks nende, kes meelitavad lapsi kohtingule (grooming’ule), mille eesmärk on lapse seksuaalne ärakasutamine.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Heili Sepa sõnul on grooming’u kriminaliseerimine äärmiselt oluline, sest võib nii mõnegi laste vastu plaanitsetava kuriteo ära hoida. Kuid hea uudis on seegi, et kõikides politseiprefektuurides hakkavad tööle lastekaitseosakonnad, kes hakkavad ka pedofiile jahtima.
Eelmise aasta jaanuarist kuni novembri lõpuni registreeriti 190 laste vastu suunatud seksuaalkuritegu (2008. aastal samal ajal 236). Seega 46 laste vastu suunatud seksuaalkuritegu vähem kui 2008. aastal.
Samas on lapsi ahistavate kurjategijate ampluaa lai, mahtudes karistusseadustiku (KarS) 12 paragrahvi alla. Need hõlmavad alla 18-aastaste laste vägistamist (2009. aasta 11 kuuga registreeriti 45 kuritegu), sugulise kire vägivaldset rahuldamist alla 18-aastaste kallal (49), suguühendust järeltulijaga (2), ent ka teiste alla 14-aastaste lastega (38).
Samuti mahuvad nende 190 laste vastu suunatud seksuaalkuriteo alla alaealiste kallutamine prostitutsioonile, neist pornograafiliste teoste loomine ja nooremate kui 14-aastaste seksuaalne ahvatlemine (2009. aasta 11 kuuga registreeriti kokku 50 kuritegu).
Nende 190 registreeritud kuriteo puhul tuleb arvestada, et need ei pruugi olla 190 kurjategija teod. Küll võis üks kurjategija toime panna mitu lastevastast kuritegu, mis mahuvad mitme paragrahvi alla.
Sepa sõnul on eelmisel aastal riigikokku saadetud eelnõu eesmärk karmistada juba sel aastal lapseealise seksuaalse ahvatlemise eest ette nähtud karistuse ülemmäära ühelt aastalt kolmele aastale ning tõhustada alaealiste kaitset pornograafilistes teostes kasutamise eest.
Eelmise aasta 11 kuu jooksul registreeritud kuritegude statistika näitab, et lapseealise (noorema kui 14-aastase) seksuaalse ahvatlemise juhtumeid registreeriti 18 (tunamullu samal ajal 23). Kui kohus sai sellistele tegelastele mõista varem kas rahalise karistuse või kuni aastase vangistuse, siis pärast uue seaduse jõustumist on karistus karmim – üks kuni kolm aastat vanglat.
Kui uskuda statistikat, siis eelmise aasta jaanuarist novembri lõpuni registreeriti 24 (tunamullu 39) lasteporno valmistamise või selle võimaldamise juhtumit. Kuigi nende kuritegude arv kahanes eelmisel aastal 15 võrra, ei saa väita, nagu oleksid kummalise hobiga meeste valduses olnud lastepornopiltide kogused vähenenud.
Näiteks leidis politsei eelmisel aastal Tallinna dokitöölise Eldur Reigase valdusest ligi 200 000 lastest tehtud pornopilti.
Sepp nentis, et ministeeriumis valminud seksuaalkurjategijate ravivõimaluste analüüsi põhjal hakatakse lähiaastatel tegelema ka nende kompleksraviga. See ravi koosneks kahest osast – psühhosotsiaalsest sekkumisest (nõustamine ja rehabilitatsiooniprogrammid) ning ravimitega ravist ehk keemilisest kastreerimisest. Kompleksraviga loodetakse alustada 2011. aastal. Oleks hea, kui see toimuks ka vanglas.
Ravi kättesaadavaks
Riigikokku jõudsid eelmisel aastal ka kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis tagavad alaealiste parema kaitse kohtumenetluses. Sepa sõnul võib eelnõu järgi kohus jätta alaealise kohtusse kutsumata ja lubada tõendina esitada tema poolt kohtueelses menetluses antud videosalvestatud ütlusi.
«Seda ennekõike juhul, kui ülekuulamine puudutab vägivalda või seksuaalsusega seotud asjaolusid,» lausus Sepp.
Eelmisel aastal jõustunud karistusjärgse kinnipidamise ja karistusjärgse käitumiskontrolli seadus võimaldab aga Sepa väitel kaitsta ühiskonda ohtlike kalduvuskurjategijate eest (sh pedofiilide eest) ka pärast seda, kui nad on oma vanglakaristuse ära kandnud.
Tänavu töötab justiitsministeerium välja vägivalla vastu võitlemise arengukava, mille olulisemateks eesmärkideks on vähendada alaealiste vastu toime pandud kuritegevust ja perevägivalda. Samuti on kavas põhjalikumalt analüüsida lähenemiskeeluga seonduvat.
Lastevastased seksuaalkuriteod
KaRS paragrahv, 2008/2009. aasta 11 kuu võrdlus
• § 141, lg 2, p 1 (alla 18-aastase vägistamine) – 66/45
• § 142, lg 2, p 1 (sugulise kire vägivaldne rahuldamine alla 18-aastase kallal) – 34/49
• § 143, lg 2, p 1 ja § 143¹, lg 2, p 1 (alla 18-aastase sundimine suguühendusele) – 4/1 ja 12/5
• § 144 (suguühendus järeltulijaga) – 3/2
• § 145 (suguühendus lapseealisega, s.o alla 14-aastasega) – 11/14
• § 146 (sugulise kire rahuldamine lapseealisega) – 26/24
• § 175 (alaealise prostitutsioonile kallutamine) – 9/5
• § 176 (alaealise prostitutsioonile kaasaaitamine) – 5/2
• § 177 (alaealise kasutamine pornograafilise teose valmistamisel) – 4/1
• § 178 (lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine) – 39/24
• § 179 (lapseealise seksuaalne ahvatlemine) – 23/18
Allikas: justiitsministeerium
----------------------------------------
Kuidas oma lapsi kaitsta?
Ivi Papstel
justiitsministeeriumi avalike suhete talituse juhataja:
Tööandjal lasub kohustus kontrollida töölevõetava isiku karistusandmeid, et karistatud seksuaalkurjategijatel poleks võimalik lastega töötada. Kuna lastevastaste kuritegude ärahoidmisel on väga oluline roll ka vanematel, siis on taustakontrolli tegemise võimalus antud ka alaealise esindajale. Taustakontrolli tegemise eelduseks on tõendatud õigustatud huvi olemasolu. Õigustatud huvi on olemas nii vanemal, kes soovib palgata lapsehoidja, kui ka näiteks vanemal, kes soovib last panna mõnda mittetulunduslikul alusel tegutsevasse ühingusse (nt spordiklubisse).
Taustakontrolli tegemiseks tuleb karistusregistrile esitada päring koos õigustatud huvi tõendavate põhjenduste ja dokumentidega. Registri ametnik hindab andmete põhjal õigustatud huvi olemasolu ning vajadusel väljastab jah/ei-vastuse küsitava isiku kehtiva karistuse kohta.
Päringu saab teha elektrooniliselt karistusregister@politsei.ee (avaldus peab olema digitaalselt allkirjastatud), saata postiga aadressil Karistusregister, Politsei- ja Piirivalveamet, Pärnu mnt 139, Tallinn või anda avalduse sisse isiklikult kõigis politsei- ja piirivalveameti teeninduspunktides.