See kohtutoimik koosneb suures osas piltidest. Juba noormeheikka jõudnud, kuid siiski alaealised poisid võidukal ilmel alasti poseerimas. Ja pisikesed paljad poisikesed, kes vaatavad kaamerasse kohmetult, isegi ehmunult.
Mainekast arhitektist seksuaalkurjategijaks ja lasteahistajaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmest köitest koosnev paks toimik ja selles sisalduv «kuulub» tuntud Pärnu arhitektile Tõnis Palmile ja Edelaraudtee Veeremi OÜ käitusjuhile Tõnu Sarapuule. Kuu aega tagasi mõistis Harju maakohus need kaks 52-aastast tegelast süüdi lapsporno omamises ja levitamises, Palmi aga ka selle «kunstilise loomingu» tootmises ehk lastest erootiliste fotode tegemises.
«Ta nimetas end Aivariks,» jutustas politseis antud tunnistuses üks 1990. aastal sündinud poiss arhitektist, kes tema ja ta sõbrad aastaid tagasi korduvalt ühte Pärnumaa karjääri ujuma ja päevitama viis. «Ma olin siis vist kaheksa- või üheksa-aastane, ujusime ja päevitasime alasti, Aivar tegi pilte. Alles hiljem sain teada, et ta nimi on hoopis Tõnis.»
Poisi sõnul kutsus Palm tema sõpru mitmeid kordi enda autoga sõitma ja ujuma. «Karjääris käies pakkus Aivar mulle ja sõpradele ka alkoholi, džinni ja õlut. Ise ta ei joonud kunagi. Pärast pildistamist andis Aivar meile ka veidi raha,» rääkis poiss politseis. «Mina temaga seksuaalses vahekorras pole olnud, kas teised olid, ei oska öelda.»
See, kuidas kahe teismelise tüdruku isa ja arhitektina muu hulgas ka Pärnu Mai kultuurikeskuse projekteerinud Palmi kahtlane tegevus üldse politsei huviorbiiti sattus, on omamoodi naljakas. 2004. aasta suvel saatis üks tähelepanelik naiskodanik politseisse vihje, et «meediategelane» Hillar Kohv Viinahaualt on oma kodulehele üles pannud nii enda alasti pilte kui paljaste poisikeste pilte.
«Kunstilised» fotod
Politsei algatas kriminaalasja ja otsis juuni lõpus läbi Kohvi kodu. Viinahaua mees ise rääkis politseis, et temal arvutit pole ja tema ei oska seda isegi kasutada, kuid tal on sõber Tõnu Sarapuu, kes tegi Kohvile meiliaadressi, kuid kasutab seda ise. Tõnuga tegid nemad üksteisest mitmeid kordi alasti pilte ja seksisid. Pildid pidi Tõnu kuhugi homode saidile üles riputama.
Samal päeval pidas politsei kahtlustatavana kinni Tõnu Sarapuu, kelle kodust Tallinnas leiti läbiotsimisel ligi 300 erootilist ja pornograafilist pilti poistest. 2002. aastal Edelaraudtee ja selle tütarettevõtete poolt aasta töötajaks valitud Sarapuu seletas ülekuulamisel ehmunult, et ta ei teadnudki, et Kohvi-nimeline veebisait, kuhu ta pilte üles pani, avalik oli. Osa üles pandud piltidest oli Sarapuule kingituseks saatnud aga mõni aasta tagasi internetist leitud sõber nimega Tõnis Palm, kes olevat need ise teinud.
Palm tunnistas ülekuulamisel, et ta tõepoolest käis 13–14-aastaste poisikestega alasti ujumas ja päevitamas ning tegi neist ka pilte, kuid tema hinnangul polnud selles midagi paha. «Ma olen kunstihuvidega ja mulle meeldivad ilusad inimesed, seepärast tegin neid pilte,» seletas arhitekt. «Alasti ilusate inimeste pildistamises ei näe ma midagi halba. Poisid ise tahtsid minuga koos olla, ma ei tahtnud neid eemale tõrjuda ja seega käisimegi koos ujumas ja meil oli tore koos olla.»
Kuigi Palm jäi ka kohtus selle juurde, et tema tehtud pildid on lihtsalt ja süütult kunstilised, mitte erootilised, nõustus kohtunik ekspertidega.
Väike karistus
Laste vastu suunatud seksuaalkuritegude korral on enamasti tavaks kannatanute säästmiseks lahendada asi kohtus kas lühimenetluses või kokkuleppemenetluses.
Vastasel juhul tuleks lastel tulla ka kohtusse ja rääkida ikka ja uuesti paljude inimeste ees, mis nendega tehti. Samas aga tähendab see oluliselt leebemat karistust kurjategijale: lühimenetlusega mõistetud karistusest arvatakse automaatselt kolmandik maha, kokkuleppemenetluse korral tuleb prokuröril jõuda kurjategijaga mõlemale sobiva kompromissini.
Ka Palmi ja Sarapuu süüasjas kinnitas kohus süüdistatavate ja Põhja ringkonnaprokuröri Eve Soostari kokkuleppe, millega Palmi karistati rahatrahviga 15 000 krooni, Sarapuud aga 11 500 krooniga.
«Miks nii vähe?!» karjatasid selle peale nii lastekaitsjad kui avalikkus ning riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher märkis televisioonis, et laste vastu suunatud seksuaalkuritegude karistused vajavad ülevaatamist.
Prokurör Soostari sõnul nõustus ta sellise karistusega seetõttu, et tegu oli ammuse kuriteoga ning tõenäoliselt ei korda need kaks meest oma pahategusid enam kunagi. Karistusseadustiku nii-öelda pedofiiliaparagrahve prokurör liiga leebeks ei pea. «Need isikud, kes on saanud hakkama karmi teoga, saavad ka piisavalt karmi karistuse,» märkis ta.
Ka Põhja politseiprefektuuri kriminaalosakonna lastekaitsetalituse juht Pille Alaver nentis, et mõnikord on olulisem vahele jäämise ja süüdimõistmise fakt ise.
Näiteks tingimisi karistamist, mida ühiskond peab enamasti puhtalt pääsemiseks, peab Alaver mõnikord sobivaks karistuseks, sest nende aastate jooksul tuleb pedofiilil olla pidevalt kriminaalhooldaja valvsa pilgu all ja ta ei saa oma tegusid jätkata. Küll aga peab ta osalema sotsiaalprogrammides ja vahel ka ravis. «Tingimisi karistus on vahel isegi vanglakaristusest mõttekam,» nentis Alaver. «Vangla pedofiili ei ravi ega paranda.»