Europarlamendi valimine toob armutu parteisisese heitluse

2009. aasta 7. juunil peetavatele Euroopa Parlamendi valimistele on vajutamas selget pitserit nn suletud nimekirjad. Nimelt tuleb esimest korda kasutusele valimissüsteem, mille järgi osutuvad  kandidaadid valituks täpselt sellises järjekorras, nagu partei nad reastab.

Kõik europarlamenti pürgijad teavad hästi, et edu saab tulla vaid nimekirja tipus olles ja et ei kolmanda ega neljanda paigutuse korral pole isegi teoreetiliselt võimalik Euroopasse jõuda.

See muudab kandidaatide nimekirja niigi alati närvilise kokkusaamise topeltraskeks. «Juba praegu on näha vaikseid pingeid ja sisinaid. Karta on, et erakondade sisemine õhkkond läheb veelgi halvemaks,» kõlas üks kommentaar.

Enamik erakondi on lubanud korraldada parteisisese hääletuse ja panna oma nimekirjad paika talvel. «Erakonna sisemine valik saab olema ägedam. Seetõttu tuleb kandidaatidel ja nende meeskondadel teha ka eelnevat kampaaniat,» ütles Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.

Reformierakonnas on selline kogemus näiteks olemas juhatuse valimistelt, kus uued tulijad jagasid flaiereid. Üks võimalikke Reformierakonna esinumbreid on endine välisminister ja praegune riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland.

Juba kevadel andis peaministripartei mõista, et välistada ei saa ka eurovolinik Siim Kallase kandideerimist, kes tõuseks sel juhul number üheks. «Miski pole võimatu ega kivisse raiutud,» ütles Michal eile Kallase kohta. Reformierakond usaldab tema sõnul end juba tegudega tõestanud inimesi ega pane üleöö kedagi kandideerima.

Reformierakonna nimekirjas saab ilmselt valida ka Silver Meikarit. «Leian, et iga inimene, kes kandideerib, peab täpselt teadma, miks ta seda teeb,» ütles Meikar. «Minul on europarlamendis rohkem võimalusi tegelda mulle oluliste teemadega, nagu näiteks inimõigused, Tiibet ja Birma.»

Brüsselisse üritavad murda ka Raivo Järvi ja euroskeptik Igor Gräzin.

Keskerakonna potentsiaalsete kandidaatide seas on traditsiooniliselt palju naisi. Vägagi võimalik, et sarnaselt 2004. aasta valimistega tekib peamine rivaliteet taas Siiri Oviiri ja Vilja Savisaare vahel.

Tollal oli esinumbriks Savisaar, kuid Oviirile antud enamhääled ja avatud nimekirjadel põhinev valimiskord viisid Brüsselisse hoopis viimase. Kandideerimise vastu on huvi tundnud ka Mailis Reps, Kadri Must ja Evelyn Sepp.

Suure tõenäosusega pääsevad nimekirja ka Enn Eesmaa ja Mihhail Stalnuhhin. Stalnuhhin kerkib ilmselt ka sel korral venekeelse valijaskonna tõmbenumbriks.

Keskerakond võib europarlamendi valimiste kampaania avalöögi teha sel laupäeval Käärikul, kus peetakse partei suvepäevi. Päevakorra järgi juhivad erakonna esimees Edgar Savisaar ja Mailis Reps seal diskussiooni «Eesti asi Euroopas».

Nelja aasta eest superüllatusena kolm europarlamendikohta võtnud sotsiaaldemokraatidel pole samuti lihtne.

Esinumbri posti ihkavad nii Marianne Mikko kui Katrin Saks, kes mõlemad teevad praegu Brüsselis saadikutööd. Sotsidele võib aga märksa enam valijate hääli tuua riigikogu väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri esimeseks seadmine, sest Mikseri välispoliitilised teadmised on rahva seas kõrgelt hinnatud. Kandidaatide rivvi astub ilmselt ka Peeter Kreitzberg.

Kõige pikem välispoliitika asjatundjate pink on Isamaa ja Res Publica Liidul. Esinumbri roll võib langeda nii IRLi esimehele Mart Laarile kui eurosaadik Tunne Kelamile. Tugevad kandidaadid on ka Euroopa asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ja Andres Herkel.

Oma nimekirjaga lähevad valimistele vastu ka Rahvaliit ja rohelised. Roheliste üks liidreid Marek Strandberg korjas eelmistel valimistel üksiküritajana suure häältesaagi. Rohelised on oma kandidaatide esialgse järjestuse juba paika pannud.

Nimekirja ees on Marek Strandberg, Aleksei Lotman ja Toomas Trapido, kuid kandidaadid on oodatud ka väljastpoolt erakonda. Rahvaliit avalikustab peasekretär Kajar Lemberi sõnul kandideerijad 1. novembril toimuva kongressi järel ega spekuleeri enne nimedega.

Vähem kui 11 kuu pärast toimuvatest valimistest kujuneb paratamatult usaldushääletus valitsusele. Veelgi enam on need aga peaprooviks kohalikele valimistele tuleva aasta oktoobris.