/nginx/o/2008/10/24/86339t1hac67.jpg)
Lisaks kaitsepolitseiametile lubab kriminaalmenetluse seadustik telefone pealt kuulata ka politsei- ja piirivalveametil.
Pealtkuulamise õigus on kapol ning politsei- ja piirivalveametil
/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
4. märts 2010, 16:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seetõttu ei ole me pädevad kogu riigi vastavat statistikat selgitama. Ei tahaks hakata spekuleerima,» selgitas kapo vanemkomissar Andres Kahar.
Telefonide pealtkuulamine on tema sõnul üks jälitustoimingutest. Kriminaalmenetluse seadustik sätestab, et kriminaalmenetluses on lubatud tõendeid koguda jälitustoimingutega, kui tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on esimese astme kuritegu või tahtlikult toime pandud teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust.
Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest karistusseadustik näeb raskeima karistusena ette tähtajalise vangistuse üle viie aasta, eluaegse vangistuse või juriidilise isiku puhul sundlõpetamise.
Kuna pealtkuulamine kujutab endast tõsist põhiõiguste riivet, saab seda teha vaid prokuröri taotlusel ja kohtu loal. Et kõik vestlused ei toimu telefonitsi, lubab seadusandlus tõendite hankimiseks pealt kuulata ka inimeste omavahelisi vestlusi.