Riigikogu riigikaitsekomisjon otsustas algatada relvaseaduse muudatuse, mis lubaks taas tsiviilkäibesse enne 1946. aastat valmistatud tääknoad.
Kaitsekomisjon lubaks ajaloolised tääknoad tsiviilkäibesse
22. märts 2010, 22:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Reformierakonda kuuluv Mati Raidma ütles BNS-ile, et komisjon arutas esmaspäeval tääknoa taaslubamist tsiviilkäibesse. Ta märkis, et tääknoa tsiviilkäibes kasutamise keeld puudutas nii kollektsionääre kui ka paljusid majapidamisi, kus sõjaaegsed tääknoad on tänaseni kasutuses.
Möödunud aasta jaanuaris hakkas kehtima relvaseaduse muudatus, mis lisas tääknoa ja teleskoopnuia tsiviilkäibes keelatud külmrelvade loetellu.
Raidma sõnul otsustas komisjon algatada relvaseaduse muudatuse eelnõu, mis lubaks tsiviilkäibesse enne 1946. aastat valmistatud tääknoad.
Ta toonitas, et muudatus puudutab ainult enne 1946. aastat toodetud tääknuge ja torketääke ning pärast 1946. aastat toodetud tääknoad jääksid endiselt tsiviilkäibes keelatuks.
Siseministeerium põhjendas tääknoa tsiviilkäibes kasutamise keeldu sellega, et tääknoa kasutamine ei haaku tsiviiltoimingutega, vaid selle põhifunktsiooniks on tulirelva külge kinnituva täägiga torke sooritamine ning seetõttu kuulub tääknuga tulirelva juurde lahingtegevuses kasutatavaks lähivõitluseks.
Praegu tuleb selleks, et omada tääknuga koduses majapidamises või seda kollektsioneerida, sooritada tulirelva eksam ning saada kollektsioneerimis- ja soetamisluba. Ka siis ei ole eraisikul võimalik teistes riikides vabalt võõrandatavat tääknuga Eestisse tuua, sest seda saab teha vaid juriidiline isik strateegilise kauba sisseveo loaga.
Tääknoal on lõikeserv ja seega pole see seletuskirja kohaselt monofunktsionaalne nagu torketääk, mida saab kasutada ainult inimese torkamiseks.
Seletuskirja kohaselt on riigikaitsekomisjon seisukohal, et enne 1946. aastat toodetud tääknugade keelamine tsiviilkäibes ei ole vajalik, sest need ei ole põhimõtteliselt ohtlikumad kui vabalt tsiviilkäibes olevad jahi-, puss- või kööginoad. Komisjon osutas, et sellised vintpüssid, mille külge saaks selliseid tääknuge kinnitada, ei ole teadaolevalt enam ühegi Euroopa riigi sõjaväe relvastuses.
Praegu on seaduse kohaselt piiramata tsiviilkäibega relvadeks gaasipihusti, kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga pneumorelv, jahinuga ja -puss, allveenuga, spordiotstarbeline vehklemisrelv, ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga seonduv külmrelv, näiteks mõõk, pistoda ja rapiir või selle koopia, kuni 75-kilogrammise tõmbejõuga amb, kuni 45-kilogrammise tõmbejõuga sportvibu ning allveerelv.