Saadikud pinnisid Pikhofi kolm tundi pensioniteemadel

Heljo Pikhof Foto: Ove Maidla

Riigikogulased sisustasid tänase kolmetunnise täiskogu istungi küsimuste esitamisega pensioniiga tõstva eelnõu kohta. Neile vastas riigikogu sotsiaalkomisjoni esindaja Heljo Pikhof. Postimees.ee toob siinkohal valiku päringutest.

Vladimir Velmani huvitas komisjoni arvamus soodustingimustel vanaduspensionäride pensioniea tõstmise kohta ja ta tahtis teada ka seda, millised on võimalused, et nende pensioniiga ei tõuse?

Enn Eesmaa tundis muret, et meil on mõtestatud dialoogi ja mõttevahetust häbemata vähe. «Kui samasugune probleem ja olukord tekkis Soomes, siis moodustati kiiresti kohe kaks suurt komisjoni, kes seda probleemistikku uurivad ja mitmed nende organisatsioonid, nii ametiühingud kui ka teadusorganisatsioonid tegelevad küsimusega väga tugevasti,» teadis ta. Eesmaa tundis huvi, kas ka Eestis on püütud minna seda teed, et võimalikult paljude argumenteeritud arvamus ära kuulata?

Rein Ratas küsis selle kohta, millistes riikides on kõrged pensioniead ja millises suhtes on need keskmiste eluigadega?

Toivo Tootsen päris, milliste andmetega eelnõu autorid töötasid? Tema hinnangul pärineb enamik statistilisi andmeid aastast 2007, kui Eesti elas majandusmulli harjal. Tootseni sõnul oleks aga nimetatud eelnõu puhul hädavajalik kasutada värskemaid andmeid.

Marika Tuus pööras tähelepanu eestlaste kehvale tervisele ja sellele, et Eestis on üks Euroopa madalaim keskmine oodatav eluiga. Tema meelest ei ole riik selleks midagi teinud, et eluiga ka tõepoolest pikeneks.

Arvo Sarapuu nentis, et rahvusringhäälingu korraldatud küsitluses oli pensioniea tõstmise toetajaid vähem kui selle pooldajaid. Lisaks pööras ta tähelepanu, et ametiühingutegelaste meelest pensioniea tõstmine kokkuhoiu asemel hoopis suurendab ühiskonna kulutusi. Ta tahtis teada, milline analüüs neid arvamusi ümber lükkab?

Lisaks ei taibanud Sarapuu, et kui ei ole suudetud täpselt majanduskasvu ega -langust prognoosida, mis siis saab, kui Eestit tabab majanduskasv? «Kas siis otsustatakse pensioniea tõstmine ümber? Kas seda varianti on ka arutatud komisjonis?»

Lembit Kaljuvee tahtis teada, kas sotsiaalkomisjon arutas ka sisuliselt mõnda pärast eelnõu esimest lugemist laekunud 150 ettepanekust?

Valeri Korb palus arvamust, kas valitsus kavatseb ka midagi ette võtta, et Eestis ei oleks 2030 aastal 109 700 tööealist inimest vähem kui praegu?

Tiit Kuusmik huvitus sellest, kuidas on võimalik toetada neid töötuid, kellel täna töötuna pensionistaaži ei teki?

Ester Tuiksoo küsis, kas komisjonile tutvustati, milliseid töötervishoiu meetmeid võiks veel rakendada, et 65-aastane inimene oleks tõesti veel valmis olema tööturul konkurentsivõimeline?

Nikolai Põdramägi soovis kuulda, kui kaua Eestis keskmiselt pensionär pensionipõlve peab?

Heimar Lenk ei saanud aru, miks on vaja seda seadust kiirustades vastu võtta ja palus selle kohta selgitust.

Mai Treial märkis, et tema arvates ei tohi keskmist pensioniiga tõsta nii kõrgele, et suur osa mehi selleni kunagi ei ela. «Milliseid analüüse võiks siia veel juurde tuua ja kas pensioniea tõstmisega seoses võib küsida ka niimoodi, et kas pensioniiga tõstva seaduse vastuvõtmisega püüab valitsus parandada eelarve seisu eakate arvel?» päris ta.

Erki Nool leidis, et inimesed peaks ka ise oma tervise eest rohkem hoolt kandma. «Keegi ei käsi kogu aeg viina juua ja suitsu tõmmata, et oma tervist rikkuda,» sõnas ta. Nool tahtis teada, mida peaks siis opositsiooni arvates tegema, et Eesti riik oleks jätkusuutlik ja kümne aasta perspektiivis oleks tööealisi rohkem kui pensionäre?

Kalle Laanet tahtis teada, et kas komisjonis arutati ka võimalust meeste pensioniea vähendamiseks, kuna mehed on nõrgemad ja miks mitte nad ei võiks varem pensionile minna?