Riigiprokuratuur kontrollib majanduspolitsei käitumist Estonian Airis, Kriminaalasi algatati juurdleja kogutud materjali põhjal

TIINA REINART

Keskkriminaalpolitsei abidirektor Veljo Aleksandrov ei usu, et majanduspolitsei juurdleja Maarika Pähklemäe terroriseeris ja ähvardas relvaga Estonian Airi töötajaid. Estonian Airi töötajad esitasid eelmise nädala lõpus Maarika Pähklemäe tegevuse peale kaebuse Riigiprokuratuurile.

Majanduspolitsei tegi eelmisel nädalal Estonian Airis seoses firma juhtkonna suhtes algatatud kriminaalasjaga läbiotsimise. Aleksandrov ei välistanud, et politseil on vaja Estonian Airist veel midagi otsida. Kui juurdleja saab Estonian Airiga kokkuleppele, et vajalikud dokumendid antakse läbiotsimiseta kätte, on võimalik, et kõik läheb edaspidi rahumeelselt, kinnitas ta.

«Minu andmetel keelduti politseid mingite dokumentide juurde laskmast, juurdleja väitel ei antud dokumente võetuse käigus kätte,» põhjendas Aleksandrov Estonian Airis eelmisel nädalal tehtud läbiotsimist. «Ajakirjanduse põhjal on jäänud mulje, et oleme Estonian Airist veomasinatega dokumente ära viinud. Tegelikult on võetud umbes 30 kausta, mis politseile huvi pakkusid,» väitis Aleksandrov. Tema sõnul viidi ära eeskätt lähetusaruanded ja muid raamatupidamisdokumente.

Estonian Airi peadirektor Toomas Peterson väitis «Postimehele», et Maarika Pähklemäe on firma töötajaid relvaga ähvardanud, terroriseerinud ning toonud kohale autojuhiks osutunud libaadvokaadi.

«Mis puudutab väidet, et Maarika Pähklemäe lubas kedagi maha lasta, siis minu teada ei ole talle isegi ametirelva väljastatud,» sõnas Aleksandrov. «Postimehe» oletusele, et ehk on Pähkemäel isiklik relv, vastas Aleksandrov: «Võibolla.»

«Tundub kummaline, et terve hulk mehi lasi end Estonian Airi kontoris terroriseerida,» kommenteeris ta Estonian Airi peadirektori süüdistusi. «Libaadvokaadi asi ajab mind naerma. Isikud, kes firmas käisid, väidavad, et midagi niisugust pole olnud,» väitis Aleksandrov. Ta selgitas, et Estonian Airi pearaamatupidajat kuulati üle tunnistajana ja sel juhul polegi õigust advokaati juurde kutsuda. See õigus tekib, kui isik tunnistatakse kahtlustatavaks.

Toomas Peterson on väitnud, et juurdleja ei tutvustanud läbiotsimisel läbiotsimismäärust. «Meil on olemas Petersoni allkiri määrusega tutvumise kohta. Läbiotsimise hetkel tal pretensioone polnud, need tekkisid alles hiljem,» vaidles Aleksandrov.

Estonian Airi töötajad kaebasid Maarika Pähklemäe tegevuse peale esmalt politseiameti peadirektorile Ain Seppikule, rääkis Aleksandrov. Eelmise nädala lõpus esitati kaebus ka Riigiprokuratuurile, nagu riigiprokuröri asetäitja Alar Kirs avalikult soovitas.

Riigiprokuratuur kontrollib nüüd Estonian Airi töötajate kaebusest lähtuvalt kriminaaltoimiku materjale ja võtab mõlema poole seletused, kirjeldas Aleksandrov asjade edasist kulgu.

Riigikontrolli peakontrolör Rein Randma on «Postimehele» kinnitanud, et Riigikontroll ei ole teinud majanduspolitseile mingeid ettekirjutusi, algatamaks Estonian Airi kontrollimise akti põhjal kriminaalasi. Ta väitis ka, et aktis näidatud puudused ei andnud veel alust kriminaalasja algatada.

Estonian Airi juhtkonna suhtes kriminaalasja algatamiseks ei olnud Riigikontrolli avaldust, möönis Veljo Aleksandrov. Riigikontrolli akt, mis jõudis majanduspolitseisse jaanuaris, oli kriminaalasja algatamise üks alus, millele lisandusid juurdleja kogutud materjalid. «Kriminaalasi ongi algatatud juurdleja kogutud materjalide põhjal, selleks on menetluskoodeksis vastav säte,» tõdes Aleksandrov.

Aleksandrov kinnitas, et kriminaalasi algatati ametiseisundi kuritarvitamise kohta ja ei olnud algatamise hetkel pööratud konkreetsete isikute vastu. Ta ei välistanud, et ametiseisundi kuritarvitamisele (liigsed kulutused ametilähetustele ja sooduspiletitele) võib lisanduda ka raamatupidamisdokumentide ebakorrektsus, maksudest kõrvalehoidmine jms.

Estonian Airi juhtkond on pidevalt kinnitanud, et ei tea, milles neid täpselt süüdistatakse. «Täpselt saavad nad sellest teada siis, kui kedagi konkreetselt süüdistama hakatakse,» ütles Aleksandrov. Praegu kuulatakse tema sõnul üle tunnistajaid, Estonian Airis on kavas revisjon.

«Ma ei tea, kui usutav see on, aga tegu on juhuste kokkusattumisega,» tõdes Aleksandrov kriminaalasja algatamise kohta just Estonian Airi erastamise ajal. «Toomas Petersonile kui erastajale peaks see aga kasulik olema, kui ettevõtte hind alla läheb.»

1. aprillil algatatud kriminaalasja juurdluseks on esialgu aega kaks kuud, prokuröri loal on võimalik saada ajapikendust. 25. maiks peaks erastamisagentuuri nõukogu otsustama, kellele Estonian Air erastada.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele