Presidendikõnede kogumik, Mustpeade maja galerii pannakse kinni, Ilmus Milvi Laidi laserplaat, Isamaaliidu kandidaat Tartu linnapeakson Tõnis Lukas, Valimistel osalevad erakonnad ja valimisliidud, TALLINN, TARTU, PÄRNU, Rojalistid on Pahemapoolsed, O

PILLE RUNNEL

Kolmapäeval esitleti Tartu Kirjanduse Majas raamatut «Presidendikõned», mille autor on Lennart Meri. Kogumiku andis presidendi ametiaja lõpuks välja kirjastus Ilmamaa ja see ilmus Eesti Mõtteloo raamatusarjas.

Ligi kuuesajaleheküljeline raamat sisaldab artikleid, kõnesid, meenutusi reisidelt. Kogumiku esimesse poolde on koondatud tekstid 1960ndatest aastatest, teise poole moodustavad viimase aja tekstid.

«Riigipea kõnede kogumik ei ole kirjandus. Osa tekste on sündinud suurematel ja väiksematel rahvusvahelistel kohtumistel, kiirustades ja enamasti koidutundidel, mis lubasid teravalt ja loodetavasti täpsemalt tajuda auditooriumi ootusi. Kus tekstid kõlasid, olid nad ometi ja kõikjal kahekõne eesti rahvaga,» ütles Lennart Meri oma kirjalikus läkituses, millega ta tervitas raamatuesitlusele kogunenuid ning kõiki raamatu tulevasi lugejaid.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TAMBET KAUGEMA

Laupäeval lõpetab Tallinna vanalinnas tegevuse neli aastat tagasi asutatud Mustpeade maja galerii.

Mustpeade maja galerii kuraator Mari Sobolev selgitas «Postimehele», et Mustpeade maja juhtkond oli galerii sulgemise põhjusena nimetanud talle seda, nagu määriks pidev näituste vahetamine ruumide seinu.

Mustpeade maja asedirektor Villu Valgi ütles, et galerii eesmärk oli esialgu küll pakkuda kunstiülikooli üliõpilastele võimalust oma töid eksponeerida , kuid sageli ei olevat need näitused olnud korralikult vormistatud. «Tööde vorm ja maja vorm ei sobi omavahel kokku,» sõnas ta.

Asedirektori sõnul puudub Mustpeade majal raha, et iga näituse järel hakata seinu üle värvima.

Küsimusele, mis saab galerii ruumidest edasi, vastas Villu Valgi, et juba sügisel on maja juhtkonnal kavas uurida Eesti Kunstimuuseumist, kas pole võimalik saada Mustpeade majja mõnd püsiekspositsiooni, mis sobiks paremini kokku hoone ajaloolise välimusega.

Laupäevani on Mustpeade maja Olavi saalis võimalik vaadata Sütevaka Andrese tööde näitust «Lõpetamata äike» ning Pühavaimu 9 galeriis on viimase väljapanekuna üleval Isa Hällströmi näitus «Loomine».

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TAMBET KAUGEMA

Estonia teatri omaaegse operetiprimadonna sopran Milvi Laidi 90. sünniaastapäevaks andis plaadifirma Forte välja laserplaadi tema esitatud muusikaga.

CD-plaadil on salvestusi aastaist 1937—1960: amatöörsalvestusi, ümbervõtteid heliplaatidelt, lindistusi soolokontsertidelt USAs ja samuti Helsingi sadamas Milvi Laidiga tehtud intervjuu.

Kõlavad katkendid operettidest «Silva», «Ungari pruudid», «Lõbus lesk», «Montmartre’i kannike», samuti eesti heliloojate teosed. Helimaterjali on restaureerinud ja CD-plaadi koostanud Jüri Kruus.

Milvi Laid (kodanikunimega Aleksandra Isak) oli aastatel 1927 — 1929 Ugala ja 1929—1944 Estonia teatri operetiprimadonna. 1944. aastal sõitis ta Soome ja sealt hiljem Rootsi. Milvi Laid suri 1976. aastal Stockholmis.

Estonia teatri lavastaja Arne Mikk avaldas kahetsust, et Milvi Laidi lavatee kodumaal sõja ajal katkes ja hilisemad esinemised välismaal jäid siiski üksikuteks. Tema sõnul oleks võinud Milvi Laid olla esimene eesti lavatäht, kellel oleks õnnestunud jõuda välja Euroopa lavadele.

Estonia mängis eile õhtul Kalmani operetti «Silva». Etendus oli pühendatud Milvi Laidi 90. sünniaastapäevale, kuivõrd Silva oli 1929. aastal tema esimene roll Estonia teatris.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ALO LÕHMUS

Isamaaliidu Tartu piirkondlik volikogu otsustas eile õhtul omapoolseks Tartu linnapea kandidaadiks nimetada praeguse Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Tõnis Lukase.

Isamaaliidu esimehe Toivo Jürgensoni sõnul peab Tõnis Lukas Tartu linna prioriteetseks ning linnapeaks saamise korral loobuks ta oma praegusest tööst Riigikogus.

1962. aastal sündinud Tõnis Lukas lõpetas 1987. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna ning on kuni Riigikokku valimiseni töötanud õpetaja, õppejõu ja Eesti Rahva Muuseumi direktorina.

Isamaaliidu Tartu valimisnimekirjas on Tõnis Lukas neljanda ringkonna esinumber. Esimest ringkonda juhib Peeter Olesk, teist Jüri Kõre ja kolmandat Jüri Adams.

Veel kandideerivad Isamaaliidu Tartu nimekirjas kõik senised Isamaaliidu volikoguliikmed, samuti näiteks koolijuhid Priit Hänni, Paul Lääne ja Kaido Otsing, ettevõtja Teet Jagomägi, õlletehase reklaamipealik Jüri Pino jpt.

Isamaaliidu Tartu piirkondlik volikogu kinnitas eile õhtul ka valimisprogrammi. Toivo Jürgensoni sõnul rõhutab programm linnavõimude töö avalikkuse ja ülikooliga koostöö vajalikkust.

«Tõsiseid etteheiteid on meil Tartu praegusele linnavalitsusele eelarveraha ökonoomse kasutamise teemal. Siin on väga palju arenguruumi, kui võtta kasvõi soojamajandus, kus ollakse mängleva kergusega valmis korstnasse kirjutama 150 miljonit krooni rahva raha,» rääkis Jürgenson.

Eile kohtusid Isamaaliidu Tartu piirkonna esindajad ka Tartu Ülikooli rektori Peeter Tulvistega, kohtumisel otsiti võimalusi akadeemilise partnerluse süvendamiseks.

Isamaaliidu Tartu valimiskampaania eelarve jääb Toivo Jürgensoni sõnul 150 000 krooni piirimaile.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

Kõik kohalikel valimistel osaleda soovivad erakonnad ja valimisliidud pidid end 21. augustiks valimiskomisjonides registreerima. Toome ära kokkuvõtte Tallinnas, Tartus ja Pärnus valimisvõitlusesse asuvatest erakondadest ja valimisliitudest koos nende esindajate nimedega.

Üksikkandidaatide registreerimine algas 6. augustil ja kestab 5. septembrini, samaks tähtajaks tuleb esitada ka erakondade ja valimisliitude kandidaatide nimekirjad.

Tallinna territooriaalkomisjon registreeris Tallinna linnavolikogu valimisteks järgmised valimisliidud:

Vene Ühine Valimisliit (volitatud isikud Voldemar Oltsvel, Rein Põder), Kodumuru (Ants Sild, Robert Vill; valimisliit ühendab Väikemaakasutajate Esindusrühma, Tallinna Maa- ja Majaomanike Liitu ning Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu Tallinna ühendust), Keskerakonna Liit (Küllo Arjakas, Vilja Laanaru, Vello Rekkaro, Vello Pohla; valimisliidu moodustavad Keskerakond ja Õigusliku Tasakaalu Erakond ning Rohelised), Rahvuslik Koostöö (Jaan Laas; valimisliidu moodustavad Eesti Maarahva Erakond, Eesti Maaliit, Eesti Pensionäride ja Perede Liit ning Eesti Sinine Erakond), valimisliit Tallinn (Märt Kubo, Andra Veidemann, Jaan Karu, Aleksander Suur; valimisliitu kuuluvad Koonderakonna, Arengupartei, Vabariiklaste Ühenduse ning Pensionäride ja Perede Liidu liikmed), Õiglus-Spravedlivost (Nina Grauberg), Paremerakonnad ja Mõõdukad (Arvo Uukkivi, Andrus Villem; Isamaaliidu, Mõõdukate, Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakonna ning Talurahvaerakonna moodustatud valimisliit), Raeklubi (Tiina Mägi, Härm Ruuse, Tõnu Karu), Vene Erakond Eestis (Sergei Kuznetsov, Albert Aru, Larissa Ostrjakova), Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (Sergei Seredenko, Juri Smagin, Lilia Sinjagina), Eesti Demokraatlik Tööpartei (Arvo Laio) ning Reformierakond (Volli Kalam, Rein Voog).

Erakondadest ja parteidest panid end kirja Eesti Keskerakond (liidus Tartu Üürnike Ühingu ja Tartu Pereliiduga, esindaja Tõnu Kauba), Eesti Reformierakond (Neinar Seli, Anti Kadajane, Ilmar Novek), Isamaaliit (Kalle Jürgenson), erakond Mõõdukad (Tõnu Ints), Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (Ilja Nikiforov, Viktor Denks), Eesti Demokraatlik Tööpartei (Maks Salupere), Eesti Rahvuslik Erakond (Kalju Kullamaa, Heino Nummert), Vene Erakond Eestis (Viktor Klotshko).

Valimisliitudest on registreerunud Tartu 2000 (Kaarel Sahk), Tartu Koostöö (Janno Reiljan, Henn Elmet), Tartu Tee (Ants Veetõusme, Villu Jürjo), Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon (Külli Hansen), Tarbija- ja omandikaitse (Lembit Sulbi, Henno Starast, Hans Pardane) ning Pahemapoolsed (Kalle Kulbok).

Üksikkandidaadina on end registreerinud Bico Kindlustuse Tartu filiaali juhataja kt. Olev Allik.

Pärnus esitas valimiskomisjonile ettenähtud tähtajaks taotluse registreerimiseks kaheksa valimisliitu: Mesilased (esindaja Kadi Viira), Pärnakas (Vello Järvesalu), Brackmann (Helve Reisenbuk ja Marika Priske), Kodu (Jakob Tõnisoo, Felix Leet, Mati Pedari), Usk, Lootus, Armastus (Janno Peensalu), Linnakodanik (Garri Suuk ja Margus Tammekivi), Mõõdukad ja Rohelised (Olga Murashkina ja Uno Suits) ning Rahvuslik Koostöö (Aino Värbu).

Neli erakonda lähevad valimistele oma nimekirjaga: Keskerakond (esindaja Aimur Saarts), Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (Valentina Jurtshenko), Vene Erakond Eestis (Gennadi Kanev) ja Eesti Demokraatlik Tööpartei (Lembit Miil).

Valimiskomisjonile on esitanud avalduse kandideerimiseks ka üksikkandidaat Endel Sarapuu.

Erakondadest on Reformierakond, Isamaaliit ning Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond esindatud valimisliidus Brackmann ning Koonderakond valimisliidus Pärnakas. Valimisliit Rahvuslik Koostöö ühendab endas Eesti Maarahva Erakonda, Eesti Maaliitu, Eesti Pensionäride ja Perede Liitu ning Sinist Erakonda. Oma valimisliidu Mõõdukad ja Rohelised on moodustanud Mõõdukate Erakond ja Eesti Rohelised.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AITA OTTAS

Kuningriiklane Kalle Kulbok registreeris Tartu valimiskomisjonis valimisliidu Pahemapoolsed, mille esindaja on lisaks temale teinegi endine Riigikogu liige Mihkel Kraav.

«Me ei ole pahempoolsed, vaid Pahemapoolsed. Nimi tuleneb sellest, et Ühendatud Kuningriigis on pahempoolne liiklus,» ütles Kalle Kulbok. Ta avaldas kahetsust, et ei saa kandideerida Rojalistide Partei nimekirjas, sest eelmiste valimiste ajast on parteil pooleli kohtuprotsess.

Protestipoliitikuna tuntud Kulbok ütles, et Eestis ei julge keegi öelda, et nad oleks pahad. «Mina olen paha. Oleme skeptilised Euroopa Liidu ja turumajanduse suhtes,» tõi ta näiteks.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

EPP ALATALU

Tallinna volikogu valimisteks registreerunud erakondade valimisliidus Keskerakonna Liit on lisaks keskerakondlastele ja sõltumatutele ka Eesti Maarahva Erakonna ning Õigusliku Tasakaalu Erakonna liikmed ning rohelised.

Eilse seisuga on Keskerakonna valimisliidus Tallinna linnavolikogu valimistel kandideerijate hulgas teiste seas ka Maarahva Erakonna liikmed Ando Leps, Ilmar Tamm, Ene Grauberg ja Alar Ojalo. Maarahva Erakond on ise moodustanud valimisliidu Rahvuslik Koostöö.

108 praegu nimekirjas olevast kandidaadist on enamik Keskerakonna liikmed. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar on valimisringkonnas nr. 4 Lasnamäel nimekirjas esimene Oleg Samorodnõi ja Heimar Lengi ees. Keskerakonna Liidu volitatud esindajad on keskerakondlased Küllo Arjakas ja Vilja Laanaru.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AITA OTTAS

Reformierakonna kandidaat Tartu linnajuhi kohale ettevõtja Neinar Seli, erakonna liikmed plastikakirurg Peep Pree ja pressiesindaja Hannes Astok tutvustasid pressikonverentsil Taru hotellis erakonna seisukohti kohalikel valimistel.

Neinar Selilt on korduvalt küsitud, kas ta ei karda, et tema huvid linnajuhina ja eraettevõtjana lähevad vastuollu. «Võibolla ma olen idealist, kuid mina seda ohtu ei näe. Olen majanduslikult piisavalt kindlustatud. Kui ma oleks tahtnud rohkem raha teenida, siis ma ei oleks Tartus. Pigem on mul raskusi raha kulutamisega, sest mul on harjumus kokku hoida,» vastas ta.

Tema perekonnal on kolm isiklikku sõiduautot ja autorendifirma. «Igatahes praeguse linnapea Volvot ma ei himusta,» tunnistas Lexusega harjunud Neinar Seli. Küll lubas ta võidelda selle eest, et Tallinna-Tartu maantee muutuks kiiremini läbitavaks.

Erakonna valimiste põhiteesiks nimetati, et Tartu ettevõtlus peab kiiremini arenema, et üksikisiku tulumaksu kaudu suureneks linna eelarve. Leiti, et linnavalitsuse ülesanne oleks kommunikatsioonid ja krundid ette valmistada, siis kasvaks huvi investeerimise vastu.

Peep Pree rõhutas, et kõik linnakodanikud peavad saama kvalifitseeritud arstiabi, olenemata patsiendi jõukusest.

Mitmed ettepanekud on seotud Tartu muutmisega keskkonnahoidlikumaks - esmajärjekorras ehitada välja linna puhastusseadmed, muuta Emajõega piirnevad alad puhkealadeks, soodustada jalgrattaga liiklemist ja sporditegevust eri linnaosades. Osa ministeeriume ja keskasutusi võiks Tallinna asemel paikneda Tartus. Neinar Seli nimetas eelkõige keskkonnaministeeriumi.

Reformierakondlased ütlesid, et lähevad valimistele oma nimekirjaga, sest ei karda kanda vastutust valimiseelsete lubaduste täitmise eest.

Oma suurimaks konkurendiks valimistel ülikoolilinnas peab Reformierakond valimisliitu Tartu 2000. Sellesse liitu kuuluvad ka praegune linnapea Väino Kull ning kõik kolm abilinnapead.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

MALLE TOOMISTE

Kolmapäeval jäi Viljandimaal Polli vallas 28-aastane mees heinapressiga töötades kättpidi poolteiseks tunniks heinapressi kiilrihma vahele. Arstid olid sunnitud mehe vasaku käe õlavarre ülemise kolmandikuni amputeerima.

Viljandi haigla kirurgiaosakonna juhataja Jaan Kõiv ütles «Postimehele», et üksinda põllul töötanud mees oli kättpidi agregaadi vahele jäänuna oodanud poolteist tundi, enne kui juhuslik mööduja hädakisa kuulis ja masina seiskas.

«Mees sai käsivarre ja õlavarre alumise kolmandiku lömastuse ning kuna rihm käis edasi, kaasnes hõõrdumisega põletus,» kirjeldas meest umbes tund aega opereerinud arst.

Arsti sõnul on mees senimaani vapralt vastu pidanud.

Kirurgiaosakonna juhataja ütles, et tema teada ei ole tänavu teist nii raske tööõnnetuse ohvrit Viljandi haiglasse toodud.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ANDRES SANG

Kolmapäeva õhtul kell 18.10 Juhtus Pärnu-Rakvere maantee 80. kilomeetril raske liiklusõnnetus. Volkswagen Golf kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku Ford Sierraga. Hukkusid VW Golfi juht ja kaks kaassõitjat.

VW sõitis suure kiirusega Rakvere poole. Türi vallas, peale Türi-Allikut Pärnu poole sõites sattus VW külglibisemisse. Et teelt mitte välja sõita, rabas juht rooli vasakule ja kaldus vastassuunavööndisse. Vastu sõitnud Ford Sierra juht ei suutnud enam midagi teha.

Kokkupõrkes hukkusid Jänedalt pärit VW Golfi juht Tiit (26) ja tema kaassõitjad Leili (49) ning Maria (44), kes elasid Türil. Ford Sierra juht, Väätsa vallast pärit Maido (58) viibib ajuvapustusega haiglas. Järvamaa haigla kirurgiaosakonna arst Eda Jürgenson ütles, et vigastatu on teadvusel ja viibib üldpalatis. Kui kõik on korras, saab ta mõne päeva pärast haiglast välja.

Järva uurimisbüroo uurija Marve Pimbervell ütles, et autod on nii deformeerunud, et esialgsetel uuringutel ei saa veel öelda, kas need olid tehniliselt korras. Siiski saadi hukkunud autovrakist kätte suurema vaevata. Turvavööga olid kinnitatud Sierra juht ja üks Golfi kaassõitja.

Ford Sierra juhil Maidol on juhiluba alates 1986. aastast, VW Golfi juhi luba oli väljastatud 1995. aastal. Kummalgi juhil pole enne suuremaid probleeme liikluspolitseiga olnud. Küll võib liikluspatrull olla neid trahvinud väiksemate eksimuste eest. Eile õhtuks polnud veel selgunud, kas autojuhid olid tarbinud alkoholi. Samuti ei ole veel selge, kuidas sattusid VW Golfi kaassõitjad, nad ei olnud juhi sugulased ega tuttavad.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

STEN HANSSON

Eile öösel kell pool kolm helistas Tartu politseisse Kastani tänav 90 asuva autovaruosade kaupluse raamatupidaja ja teatas pommiplahvatusest kaupluse ruumides, ütles politsei pressiesindaja. Kauplust valvanud naine viga ei saanud.

Politsei pressiesindaja Peeter Rehema sõnul kuulis kõrvalasuvas ruumis viibinud naine öösel kaupluses klaasiklirinat, millele mõne sekundi pärast järgnes plahvatus.

Plahvatus purustas kõik kaupluse aknad ja tõmbas alla suure osa ripplaest, kannatada sai ka uks. Poe sisustus oli segi paiskunud, kuid politsei pressiesindaja sõnul kaubale ja seadmestikule suurt kahju ei tekkinud, kahju suurust võib hinnata kümnete tuhandete kroonidega.

Plahvatuses kannatanud kauplus kuulub aktsiaseltsile Arep, poe juures on ka autolammutuskoda.

Kaupluse töötajad olid sündmusest väga rabatud ning keeldusid kommentaare jagamast. Parajasti tegeles grupp demineerijaid poelettide ülevaatamisega ja poodi siseneda püüdvad kliendid olid sunnitud ukselt tagasi pöörduma.

Klaasiklirina ja plahvatuse vahelise aja pikkus viitaks justkui granaadi lõhkemisele, kuid politsei sündmuskohalt granaadikilde ei leidnud.

Esimesena sündmuskohale jõudnud politseinik kinnitas, et tundis kaupluses tugevat püssirohulõhna. Püssirohuplahvatusele viitab ka plahvatuse tunnistaja sõnul tume kõla. Politsei pressiesindaja arvates muudab püssirohu kasutamine väga võimalikuks versiooni, et plahvatas omavalmistatud lõhkekeha. Juhtunut uuritakse.

«Kahju, et pommiterrori laine on ka Tartusse jõudnud,» ütles politsei pressiesindaja.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TOOMAS SILDAM

4. augustil Kellamäel toimunud tulistamislugu, mille eest karistati keskkriminaalpolitsei abidirektorit Koit Pikarot ja kahte komissari, võtab uusi pöördeid. Pikaro nimetab oma alluvatele määratud karistust ebaõiglaseks ja alusetuks ning ähvardab politsei juhtkonda mustade toimikutega.

Mis siis Kellamäel juhtus, seda käis «Postimees» üleeile Saaremaal uurimas.

4. augustil kella 13 ajal kaarutas Välja talu perenaine Tiio Lainevool heina. Tema majani on Kuressaare linna piirist vaid kilomeeter sõita.

«Vat sel väiksel metsateel ma kaarutasin ja siis keerasin ära maja poole, kui käiski esimene pauk. Mõtlesin alguses, et auto summuti Kihelkonna maanteel. Siis aga kõlas teine, kolmas kord, ikka tugevasti. Läksin põllu äärest läbi, et vaadata, kes seal metsateel on. Kaskede juures lendaski kuul selja tagant läbi.»

Tiio Lainevool näitab metsateel sillajuppi, kus ta nägi palja ülakehaga noormeest, kes muudkui tema maja poole tulistas. «Ma hakkasin koledasti kartma ja see lugu tundus jube.» Ta näitab kuulidest täkitud männitüvesid, murdunud õunapuu- ja pajuoksi.

«Lauajupist, mille pihta nad tulistasid, leiti 13 auku, maanteede atlase kaanest oli kuus kuuli läbi lastud, sinna joonistasid nad märklaua. Pärast koguti kokku vist üle 30 padrunikesta.»

Tiio Lainevool väristab kas kõhedusest või arusaamatusest õlgu.

«Suur maantee on siinsamas, teisel pool on vana raudteetamm, mida mööda inimesed sageli käivad. Naabertaluni pole sadat meetritki. Seal männituka taga võtsid samal ajal meie naabrid viie-kuuekesi loogu. Minul õelapsed jooksevad kogu aeg ringi, 87-aastane ema on tihti Välja talus. Jumala õnn, et sel päeval neid ei olnud, kuul on ju pime ja ei küsi.»

Alguses tahtis Tiio Lainevool tuppa peitu minna ja ukse enda taga lukku keerata. Siis aga kiirustas kummargile hoides («Kogu aeg mõtlesin, kas ma teen nüüd õigesti või valesti.») Kellamäe mõisani, kust helistas politseisse. Patrulli oodates kuulis ta oma kodu lähedalt metsast ikka veel püstolilaske.

Politsei saabus viie minutiga, võttis Välja talu perenaise oma autosse ja sõitis Kihelkonna maanteele pargitud keskkriminaalpolitsei dzhiibi juurde.

«Seal nad metsateel sillajupi juures seisidki. Ei mina julenud politseiautost välja tulla, nägin vaid, et nad omavahel millestki rääkisid. Nemad olid meie politseinikele öelnud, et tegid natuke pahandust. Siis sain teada, et tegu on Tallinna keskkriminaalpolitseiga.

Sellise tiitliga mehed tulevad sihukest tegu tegema! Pole ju normaalne, kui inimesed sõidavad Saaremaale ja arvavad, et nad on kuskil põhjatus metsas ja võivad teha just seda, mida tahavad. Siin pole mingi inimtühi paik, teerajal oli kaarutatud hein maas, aga võibolla nad ei teagi midagi heinast.»

Andres Vassar oli üks politseinikest, kes 4. augustil Kellamäe tulistamispaika sõitis. Üleeile, kui «Postimees» teda küsitles, oli mehel vaba päev ja ta puhastas kodutalus ahjulõõre.

«Korrapidaja ütles, et paugutatakse. Kellamäe mõisa juures ootas meid politseisse helistanud naine. Sadakond meetrit eemal nägime Kihelkonna maantee servas Mitsubishi dzhiipi. Metsa mineval teerajal seisid kaks noormeest ja üks naine. Mehed olid paljaste ülakehadega, püstolid vöö peal. Nende riided olid sinnasamasse visatud. Siis nad enam ei paugutanud, olid selle asja ära lõpetanud,» meenutas Vassar.

Ta tundis teerajal seisjad ära, kuna nägi neid sama dzhiibiga hommikul Kuressaares prefektuuri juures kohalike kriminaalpolitseinikega rääkimas.

«Kellamäel need komissarid üleolevad küll ei olnud. Ütlesid, et sai natuke lollust tehtud, ning küsisid, kas külaelanikud on ähmi täis ja ära ehmatanud. Vastasin, et on küll, üks naisterahvas helistaski meile, ta tegi siinsamas heina. Nende märklaud oli veel puu küljes ja padrunikestad vedelesid maas.»

Vassari arvates ei osanud keskkriminaalpolitsei komissarid vist karta, et majad on nii lähedal, nemad nägid ainult metsa ümberringi kasvamas.

«Ei hakanud seal midagi enam pikalt rääkima. Ütlesin, et minge minema. Mis mina nende suurte komissaridega ikka räägin. Ise teavad, mis teevad.»

Ise kolm aastat politseis töötanud Andres Vassar tunnistas, et tal oli pealinna kolleegide pärast häbi. «Lasta saab ju küll, kui tahetakse, tiirud olemas. Aga nii majade läheduses paugutama hakata... Kahju, et nad sellise rumalusega hakkama said.»

Omal ajal keskkriminaalpolitseis töötanud Saare prefekt Kalle Laanet soovitas tulistamiskahtluse alla sattunud komissaridel Tiio Lainevoolu juurde vabandama minna, et suurt skandaali vaigistada. Tema nõuande järgi ei toimitud. «Ju seda ei peetud millekski,» on Laanet nukker.

Politseiameti juhtkond kuulis Kellamäe tulistamisloost tõsise ajalise nihkega, mis sai saatuslikuks keskkriminaalpolitsei abidirektorile Koit Pikarole. Saaremaal väidetavalt paugutanud komissarid töötavad just Pikarole alluvas organiseeritud kuritegevuse tõkestamise osakonnas.

Politsei distsiplinaarosakonna teenistuslik juurdlus näitas, et abidirektor Pikaro sai Kellamäe sündmusest teada juba järgmise päeva - 5. augusti - hommikul. «Ta jättis juhtkonna teadlikult informeerimata sellest, mis juhtus Saaremaal. Ta ei võtnud tarvitusele ka mingeid abinõusid alluvate karistamiseks,» põhjendas politseiameti pressiesindaja Aet Truu, miks Pikarot karistati madalamale ametikohale üleviimisega. Väidetavalt nõustus Pikaro pärast puhkust minema Tallinna politseikooli vanemõpetajaks, lisaks räägitakse, et ta otsivat võimalust jätkata täitevameti julgeolekuosakonnas.

Oletatavalt usuti keskkriminaalpolitseis, et Kellamäe tulistamislugu ei tekita skandaali. Alles siis, kui politsei peakorterisse jõudsid koopiad Saaremaa ajalehtede artiklitega, puhkes torm.

Distsiplinaarosakond jõudis järeldusele, et vaatamata asjaosaliste eneste totaalsele eitamistaktikale paugutasid 4. augustil oma teenistusrelvadest siiski keskkriminaalpolitsei komissarid. «Vallandada!» oli politseishefi Ain Seppiku esimene reageering. «Viia madalamale ametikohale - Tallinna välipolitsei kordnikeks!» jäi lõplik otsus, lisaks sellele algatati kuritahtliku huligaansuse paragrahvi alusel kriminaalasi.

Ekskomissarid võivad praegu loota sellele, et ehk ei näinud Kellamäel ükski inimene tulistajate nägusid ja sellele, et ekspert ei anna ühest vastust, kas Välja talu lähedalt korjatud püstoli Clock lööknõela jäljega padrunikestad tulistati välja just nende teenistusrelvadest.

«Kellelgi võib tekkida kiusatus lööknõelad ära vahetada, et vale tõuseks ja tõde vaoks,» mõtiskles üks asjatundjatest. «Postimees» tahaks loota, et selline võimalus ei ole tõenäoline, kuna tegemist on politseiametniku vandetõotuse andnud inimestega. Vaatamata väidetavatele vallatustele peaks neil aust ja õiglusest olema väga selge arusaamine.

Kuuldavasti esitasid komissarid ise 4. augusti sündmusi Kellamäel umbes nii, et nemad sõitsid juhuslikult mööda Kihelkonna maanteed, kuulsid tulistamist ja läksid laskjaid otsima, kuid ise ei paugutanud.

Selle versiooni kohaselt pidanuks situatsioon olema järgmine. Komissarid peatasid tulistamist märgates dzhiibi, väljusid autost, kõndisid veidi metsateel, võtsid ülakehad paljaks, viskasid riided maha ja hakkasid paugutajaid otsima. Kui saabus Saare politsei patrull, ei teatanud nad tulistajatest ega korraldanud koos kohalike politseinikega tabamisoperatsiooni, vaid võtsid süü enda peale ja sõitsid vaikselt minema.

Sõltumata kriminaalasja eeluurimise tulemustest ei tundu eelkirjeldatud sündmustik eriti loogilisena.

Eilses «Eesti Ekspressis» andis Koit Pikaro mõista, et ei kavatse niisama lihtsalt nõustuda politsei juhtkonna otsustega, ning ähvardas välja tuua mustad toimikud kõrgeid riigiametnikke ja poliitikuid puudutava kompraga.

«Mul on palju igasugust informatsiooni. Kivide korjamise aeg on möödas ja nüüd tuleb hakata neid käiku laskma. Kui keegi arvab, et ta on ilma patuta ja võib seetõttu visata esimese kivi, siis ta eksib,» hoiatas Pikaro.

Eelkõige oli hoiatus mõeldud politseijuhtidele Ain Seppikule ja Priit Männikule, kes shokeerituna oma alluvate käitumisest Kellamäel ja pärast seda jõudsid järeldusele: keskkriminaalpolitsei peab muutma senist mõtlemis- ja tegutsemisstiili.

Pikaro süüdistas Seppikut «Eesti Ekspressis» raha eest poliitilise tellimuse täitmises, kui seoses Kellamäe tulistamislooga karistati kolme keskkriminaalpolitseinikku: «Keegi täidab tellimust ja see tellimus on poliitiline. Esmaspäeva õhtul helistas mulle koju üks kuritegeliku maailma esindaja ja küsis, kas ma jagan tema arvamust, et kahe komissari ja ühe abidirektori «väljavahetamise» eest on kellelegi hästi makstud. Ma ütlesin, et jagan.»

Politseiameti juhtkonna lahing keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse tõkestamise osakonna mõtlemis- ja tegutsemisstiili muutmise nimel tuleb raske.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996