Patarei vanglast põgenes neli ohtlikku kurjategijat, Vanglad ei ole kindlad, Täitevameti juhid võetakse vastutusele, Tabati noored autorüüstajad, Viis elu nõudnud avarii täpne põhjuspole veel teada

TOOMAS SILDAM

Ööl vastu eilset põgenes Tallinna Keskvanglast kaks mõrvarit ja kaks röövlit, kes kaevasid end vabadusse läbi mitme seina. Põgenemist valmistati ette pikema aja jooksul.

Nelja ohtliku kurjategija põgenemine avastati Tallinna Keskvanglas eile hommikul kell 8.30 rutiinse loenduse ajal. Alguses arvati, et meestele on keegi avanud kambri ukse, ja peeti tõenäoliseks, et nad varjavad end keskvangla territooriumil. Alles mõni aeg hiljem avastati kambri seinast hoolikalt maskeeritud sissepääs salakäiku. 11.30 oli lõplikult selge, et nad on Patarei vanglast põgenenud.

«Postimehe» andmeil olid põgenikud pikema aja jooksul uuristanud oma kambri seina augu, siis rajanud läbipääsu keldrisse ning sealt edasi läbi mitme paksu Patarei vangla seina vabadusse.

«See kõik toimus nii nagu omal ajal põgenes krahv Monte Cristo,» ütles täitevameti peadirektori asetäitja Valeri Kravets eile «Postimehele».

BNSi andmetel põgenesid vangid Patarei müüris asunud korstnalõõri kaudu, mille olemasolust polnud vanglatöötajatel aimugi. Lõõri kaudu sattusid nad vangla väravate juurde, mille valvurid ei märganud, kuidas vangid väravate kõrvalt välja hiilisid.

Nelja põgenikku hoiti Patarei vangla nn. karantiinirezhiimi osakonnas, kuhu on kogutud kõige ohtlikumad ja süstemaatiliselt korda rikkuvad kurjategijad.

Nende kambris oli kokku 9 inimest, kellest 5 põgenikega kaasa ei läinud, kuigi osa neist aitas nähtavasti põgenemise jälgi varjata.

Keskvangla ja täitevameti julgeolekuosakonnad ei saanud põgenemise ettevalmistamise kohta mingit eelinfot.

Põgenemise veduriks arvatakse olevat Kohtla-Järvelt pärit Anatoli Shihhalijev (44). Eelnevalt on ta Eesti erinevatest kinnipidamiskohtadest põgenenud kolmel korral - 1970., 1991. ja 1992. aastal. Shihhalijevit tuntakse kurjategijate seas hüüdnime Shahh all.

Koos temaga põgenesid ööl vastu eilset Patarei vangla karantiinirezhiimi osakonnast Moldovast pärit ja Tallinnas elanud Anatoli Fortuna (23), Kohtla-Järvelt pärit Peeter Anushev (29) ja Krasnodarist pärit Nurbi Nagoi (35).

Anushevi on karistatud kolmel korral, viimati 1990. aastal tapmise eest 12-aastase vanglakaristusega. Fortunat karistati 1991. aastal tapmise, vägistamise ja varguse eest 8-aastase vabadusekaotusega. Shihhalijevit on viis korda karistatud, viimati 1990. aastal röövimise eest 15-aastase vabadusekaotusega. Nagoid karistati 1995. aastal röövimise eest 6-aastase vabadusekaotusega.

Arvatavasti õnnestus nelikul enne põgenemist luua side välismaailmaga, kus kaasosalised aitasid neil Patarei vangla juurest kiiresti kaugemale pääseda.

«Need mehed võivad silma pilgutamata tappa,» andis Valeri Kravets põgenikele ähvardava iseloomustuse.

Eile enne keskpäeva alustatud ulatuslikes tagaotsimisoperatsioonides osalevad peale täitevameti operatiivgruppide ka suured politseijõud. «Me saame nad kätte, selles pole kahtlust. Isegi siis, kui kellelgi õnnestub salaja üle piiri itta minna. Kuid kulub aega, närvipinget, tohutuid otsinguid,» ütles Kravets.

Tema sõnul ei ole viimase ligi 15 aasta jooksul Patarei vanglast keegi põgenenud. «Ebaseaduslikult on vabadusse pääsetud küll kahel korral valedokumentide abil, aga mitte läbi seina,» meenutas Kravets.

«See, mis ja kuidas toimus, on erakordne,» tunnistas justiitsministeeriumi asekantsler Juhan Parts «Postimehele». «Keegi pole ühelegi vanglale kunagi andnud 100%-list põgenemiskindlust, aga keegi ka ei uskunud, et Tallinna Keskvanglast saab niimoodi välja minna.»

Asekantsler ei soovinud juhtumit pikemalt kommenteerida enne, kuni ta pole lugenud ametkondliku juurdluse põhjalikku kokkuvõtet.

«Eks vanglad ole ehituslikult mädad ja see aitas ka praegusele põgenemisele kaasa. Kuigi keskvangla välisilme võib olla ju võimas,» rääkis Juhan Parts.

Ta nõustus, et tänavune aasta on kinnipidamiskohtadele eriti drastiline. Esmalt põgenes Viljandi noortevanglast 7 süüdimõistetut, kes haavasid kahte vanglaametnikku. Tänaseks on kõik põgenikud tabatud. Siis lahkus Tallinna-lähedasest Harku interneeritute laagrist 20 inimest, kellest praeguseks on käes 16.

Justiitsministeeriumi hinnangul nõuaks Eesti vanglate ehituslik kaasajastamine 1,2 miljardit krooni. «Tegelikkuses antakse meile aga 20 miljonit, mille eest saab ainult remonditöid teha,» ütles Juhan Parts.

Eile käis seoses nelikpõgenemisega Patarei vanglas ka justiitsminister Paul Varul, kes pärast seda andis juhtunust ülevaate peaminister Tiit Vähile.

«Muudatused täitevameti juhtkonnas tulevad kindlasti,» ütles Varul eile BNSile. «Olukord vanglates on ebanormaalne ega saa enam nii kesta.»

Varul ei soovinud öelda, kas viimase põgenemise eest tehakse vastutavaks praegu puhkusel viibiv täitevameti peadirektor Heikki Sikka või tema asetäitja Valeri Kravets.

Varul teatas, et enne lõpliku otsuse langetamist tahab ta põhjalikult selgeks saada Patareist põgenemise üksikasjad. Täitevamet algatas reedel põgenemise üksikasjade selgitamiseks teenistusliku juurdluse.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

STEN HANSSON

Ööl vastu neljapäeva korraldatud operatsiooni käigus pidas Tartu politsei kinni Villu (16) ja tema kolm sõpra, kes on süüdi mitmes rüüstamises ja varguses.

Teisipäeval hakkasid Tartu politseisse saabuma teated öistest autode rüüstamistest. Autodelt oli ära tõmmatud iluliiste ja peegleid. Järgmisel päeval teatati mitmel korral politseisse autodest kadunud asjadest. Varastatud esemete põhjal oli politseil alust oletada, et tegemist on noorkurjategijatega.

Kell 2.15 neljapäeva öösel tabas Tartu politsei operatsiooni käigus neli poissi, ühel neist oli käes kilekott automagnetoola, autopumba, tungraua ja veel mitme esemega, mille puhul oli alust oletada, et need on varastatud. Juhtumiga hakkas tegelema kriminaalpolitsei.

Kriminaalpolitsei inspektor Peeter Ind rääkis, et esialgu oli kilekotti kandnud poiss, politseile juba tuttav Villu öelnud, et oli kotis olnud asjad ostnud tundmatult mehelt pudeli viina raha eest. Kella poole kuueks oli selgunud, et kilekotis olnud esemed olid varastatud ühest roomakatoliku kiriku õuel seisnud autost.

Hiljem tunnistas poiss üles, et oli asjad varastanud, kuid väitis, et «kui ka kätte poleks saadud, ei oleks edasi varastanud».

Uurimise käigus selgus, et Villu, kes ei tööta ega õpi, oli üksi paari öö jooksul rüüstanud neljateist autot. Varastatud kraami hoidis ta sõbra juures, praegu on asjad politseis ja enamik kannatanuid on juba teada.

Operatsiooni ajal tabatud kolm ülejäänud poissi olid Villu sõbrad, kelle ta oli seekord kaasa kutsunud. Ka nemad olid politseile tuntud, kindlaks on tehtud nende seotus 18 varasema kuriteoga.

Villu tegutses kõikidel öödel ühtmoodi — ta lõhkus autol ukseklaasi, olles enne veendunud, et auto pole signalisatsiooni all. Ta tegutses peamiselt Tähe tänava piirkonnas, kuid käis ka mujal.

Inspektor Ind arvas, et lõhkumisega tekitas poiss suuremat materiaalset kahju kui varastamisega. Ind soovitas autoomanikel mitte parkida oma sõidukeid valgustamata kohtadesse ja lisas naljaga pooleks, et selliste kurjategijate tegutsedes võiks autoaknad ööseks lahti jätta — siis jääksid need terveks.

Ind ütles, et kriminaalkoodeksi alusel võib Villut oodata rahatrahv või kuni kuueaastane vabadusekaotus.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AIVAR AOTÄHT

Kolmapäeva õhtul Tartumaal viis inimelu nõudnud liiklusõnnetuse täpne põhjus ei ole veel teada, ütles eile Tartu uurimisbüroo uurija Tiiu Kreim.

Õnnetus kahe sõiduautoga juhtus Tartu—Jõgeva maantee teisel kilomeetril. Tartu poolt sõitnud Toyota kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutulnud Mercedesega. Surma said Mercedeses sõitnud abielupaar ja Toyota kolm meest. Ellu jäid abielupaari kaks last ja Toyotas olnud naine, kelle sõnul oli nende auto seltskond enne teele asumist baaris alkoholi tarbinud.

Tiiu Kreim märkis, et kuulab praegu üle tunnistajaid ning kriminaalasja eeluurimine on kavas lõpetada siis, kui on täpselt teada õnnetuse põhjus ning see, kes oli Toyota roolis.

Doktor Julia Vapra kohtuarstliku ekspertiisibüroo Tartu osakonnast ütles eile, et õnnetusse sattunute alkoholiekspertiisi tulemused ei ole veel valmis. Need peaksid selguma tuleva nädala alguseks, lisas ta.

Maarjamõisa haigla traumatoloogiaosakonna arst ütles eile, et õnnetuses ellu jäänud naise seisund on jõudsalt paranenud ning ta saadeti edasi näo- ja lõualuude kirurgia osakonda.

«Postimees» pöördus õnnetusjärgsel päeval ka hukkunute töökohtadesse. Maarjamõisa haigla peaarst Urmo Kööbi ütles, et Mercedest juhtinud kirurg Tõnis Vardja oli olnud väga kohusetruu ja täpne. «Äärmiselt kena inimene, tervete eluviisidega, edasipüüdlik, spordimees,» meenutas ta.

Tõnise abikaasa Marika Vardja notaribüroost öeldi «Postimehele», et Marika oli olnud väga julge, teinud ja uurinud palju selliseid asju, mida kõik notarid ei oleks riskinudki teha. «Vastutulelik, sõbralik,» lausus kolleeg.

Aktsiaseltsi Valumehaanika personalijuht Maie Raitar ütles «Postimehele», et Toyotaga sõitma läinud kolm meest ja naine olid omavahel väga head tuttavad-töökaaslased ning kaks meest käisid läbi perekonniti. «Kõik olid tublid,» sõnas ta.

Kolmapäeva õhtul juhtunud avarii, kui kaheksast inimesest hukkusid viis ning jäid ellu kaks last ja naine, oli Tartumaal viimase üheksa kuu jooksul teine õnnetus, mis nõudis vähemalt viis inimelu.

Mullu 18. novembril, laupäeva hommikul juhtus traagiline õnnetus Tartus Võru tänaval enne tanklat. Seal kihutas libedal teel suure kiirusega vastu puud BMW 312.

Kaheukselises autos oli kaheksa noort inimest vanuses 19—29 eluaastat. Kuus neist surid, nende seas ka purjuspäi autot juhtinud mees ja kaine, äsja 19-aastaseks saanud neiu. Ka selle auto teekond oli saanud alguse baarikülastusest (nagu sel kolmapäeval Toyota seltskonna oma), ehkki autos olnud kolm noort olid täiesti kained.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996