Helena Silm - pronks, hõbe või...?, Kergejõustiklaste hoog on raugenud, Daamid, figuur korda!, Schumacher lõhkus auto ja põlve, Tagasivaade Atlantale: Jane Salumäe

ARE ELLER

,

Atlanta

Paraolümpiamängudel Atlantas esindas kergejõustiku viievõistluses Eestit tartlanna Helena Silm. Kõik alad viidi läbi ühe päevaga. Võistlejad toodi staadionile kell 6 hommikul, viimane ala, 800 m jooks, lõppes kella ühe paiku öösel.

Nägemispuuetega võistlejad startisid koos, kuigi arvestuslikke gruppe peaks olema kolm. Eilehommikuse seisuga oli kindel, et absoluutarvestuses kolmanda tulemuse saanud Helena Silm saab vähemalt pronksmedali. Kui Kanada protest rahuldatakse, võidakse tagantjärele moodustada kolm erinevat järjestust, mis tõstab eestlanna koha või isegi kahe võrra kõrgemale. Kõik sai selgeks Eesti aja järgi natuke enne südaööd.

Esmakordselt mitmevõistluses kaasa teinud Helena Silm püstitas neli isiklikku tippmarki. Kaugust hüppas ta 4.76, tõukas kuuli 9.06, läbis 100 m 13,36ga, heitis ketast 27.84 ja jooksis 800 m umbes 3.35ga. Täpset jooksuaega välja ei kuulutatud, kuna tugevas vihmasajus kadus elekter. Just ennastületav lõpupingutus tagas tartlannale medali. Helena Silma treener on Margit Aidla.

Laskmises, harjutuses 3 x 40 lasku õhupüssist, oli Helmut Mänd 1132 silmaga 26.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

RIHO PAAS

Kuressaares peeti eile Eesti Kergejõustikuliidu aastavõistluse viimane etapp. Enam polnud hooaja algusele omast hoogu ja enamikel aladel oli vaid kaks-kolm osalejat.

Pettunud oli ka võistluste Saaremaa-poolne peakorraldaja Rein Tõru, kes oli võimeteprooviks muretsenud korraliku auhinnaraha.

Olümpial käinuid tegi Saaremaal kaasa kolm - Aleksander Tammert juunior, Marko Turban ja Eha Rünne.

Tammert täielikus tuulevaikuses ketast lendama ei saanud ja tema parimate katsetena kanti protokolli 57.66 ning 57.26. Kuulitõukes sai USAs õppiv Tammert 17 meetrit (17.14) kätte alles viimasel üritusel. Margus Tammaru parimaks jäi 16.76.

Turban ületas kõrgushüppes 2.18. Eha Rünne piirdus kuulitõukes 16.24ga.

Urmet Uusorg läbis 400 meetrit taas ajaga alla 48 sekundi - 47,94. Naiste 200 m distantsil oli üllatuseks narvalanna Tatjana Iljina (25,22) võit Rutti Luksepa (25,42) ees.

Täna algavad Kuressaares Eesti mitmevõistluse meistrivõistlused.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

Shaping on figuuri korrigeerimiseks ja organismi tervendamiseks mõeldud harjutuste süsteem daamidele. Shapingu juurde kuulub vastav dieet spordiarsti järelevalvel.

Shapinguharrastajaid testitakse kompuutriga, mille alusel selgitatakse välja nende ideaalfiguur, treeningukoormus ja personaalne dieet.

Shapingust huvitatutel palutakse ühendust võtta Tallinna aadressidel Aia 18 või Tuvi 12, telefon [phone]; Tartus Magasini 3/5, telefon [phone].

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TOIVO KIVIMETS, Postimees

Kas ilm saab ühel ja samal nädalavahetusel kaks aastat järjest olla samasugune? Kui uskuda F1 autode MM-sarja kolmeteistkümnenda etapi, Belgia GP pressikeskuses välja riputatud ilmateadet, siis saab küll. Reedeks lubati tugevat pilvitust kohatise paduvihmaga, laupäevaks ja pühapäevaks pilvist ja tuulist, vihma ja võimaliku äikesetormiga ilma. Seega menüü, mis paadunumatki vormelifänni rahuldaks. Muidu on ikka nii, et kaks Williamsit ees ja siis tükk tühja maad. Märg rada võimaldab aga muidki variante.

Mullugi sadas väikeste vahedega reede hommikust kuni pühapäeva õhtuni välja ja võidusõidust kujunes tõeline põnevusmäng, kus Michael Schumacher sai oma karjääri vast fantastilisema võidu. Kuueteistkümnendalt stardikohalt tõusis sakslane tookord võitjaks ja edestas oma põhirivaali Damon Hilligi kümne sekundiga. Selgi aastal on just saksa publikut Ardennides kõige rohkem (Saksamaa piirini jääb siit vaid paarkümmend kilomeetrit), kuid lootust mullust võidumeest taas pedestaali kõrgeimal astmel näha on nüüd hulga vähem kui aasta eest. Aastad pole vennad, Benetton ja Ferrari ei kannata (veel) võrdlust. Ka tribüünil üles tõmmatud suurel trikolooril soovitakse Schumile head minekut, kuid 1994. ja 1995. aasta järel on järgmine aastanumber 1997. Järgmiseks hooajaks peaks Ferrari olema võiduvormis (võidusõitja on seda endiselt).

Eile tuli ilmaennustajatel siiski oma sõnu süüa. Kui esimese tunniajalise vabatreeningu alguseks (kell 11) kippus taevas veel pilve, siis teise treeningu ajal (algas tund pärast keskpäeva) võimutses juba päike ning mustriga kumme polnudki mehaanikutel vaja välja otsida.

Mullu ilmaennustuse professori tiitliga pärjatud Gerhard Berger (oskas oma kiireima ringiaja teha just enne vihmasaju algust) näitas, et pole hoolimata oodatud tagasihoidlikumast hooajast minetanud oskust kiiresti sõita just õigel hetkel. Esimesel treeningul kukutas ta Schumacheri teisele kohale veidi enam kui kolm minutit enne kella kukkumist, teisel tuiskas viimasele ringile kümmekond sekundit enne täistundi ning võttis reedese kiireima mehe au shotlaselt David Coulthardilt. «Viimane ring oli tõesti täiuslik, kuid hõiskamiseks pole siiski põhjust. Peame analüüsima telemeetria näite, et jääda etteotsa ka laupäeval,» arvas austerlane.

Aga Schumacher? Esimese tunni viimasel minutil vajutas nüüd juba eksmaailmameistri seisuses sakslane liialt tugevasti gaasipedaalile (muide, sama tegi ta ka aasta tagasi) ning ometi kord ei saanud ta süüd veeretada Ferrari kaela, vaid pidi tutistama iseennast. Ühes allamäge vasakkurvis sattus auto külglibisemisse ja lendas, mootor ees, kummivalli. Ferrari tagaots (peitis endas ka uut, seitsmekäigulist käigukasti) sai nii rikutud, et teiseks tunniks Schumacheril sõiduriista polnudki. Lisaks käis sakslane tohtritele oma tõsiselt haiget saanud paremat põlve näitamas. Kui meeskonna ülemalt Jean Todtilt pressikonverentsil küsiti, kuidas Schumacher end tunneb, avaldas prantslane lootust, et laupäevaks saab kõik korda.

Kaks nädalat tagasi Ungaris kaheksandat korda konstruktorite MM-karika võitnud (kas nüüd on ka Rothmansi sigaretid maailma parimad?) Frank Williamsi meeskonna kaks sõitjat on neli etappi enne MM-sarja lõppu ainukesed, kes veel individuaalset meistritiitlit püüda saavad. Võit Hungaroringil tõi Jacques Villeneuve’i Damon Hillile veelgi lähemale (17 punkti) ja Belgia GPst võib vabalt saada tänavuse MMi kaalukeel.

Kui võidab Hill (nagu ka 1993 ja 1994), on vahe kanadalase poolt vaadatuna parimal juhul 21 punkti, kui aga mullune indycari valitseja, siis halvimal juhul 13 punkti.

Eile sai Villeneuve Spa nõudliku ja kiire rajaga esmatutvust teha 25 ringi. Esimesel treeningutunnil jäi parimaks 1.57,023 (Bergerist ligi kaks sekundit maas), teise viimastel minutitel sai kanadalane aga kirja 1.54,443 ja tõusis kolmandaks.

«Ma olen väga rahul, kõik läks hästi. Seda rada pole kerge tundma õppida, kuid auto on mul hea. Spa rada on suurepärane - parim F1 ringrada, kus ma olen sõitnud! Siin on palju kiireid kurve, mis nõuavad suurt keskendumist, aga kõik see loobki tõelise võidusõidu tunde. Mulle meeldivad seda tüüpi rajad. Spa on sama, mis Elkhart Lake Ameerikas,» rääkis Villeneuve, kuulsa isa kuulus poeg, kes ihkab juba oma debüüthooajal jõuda kõrgemale, kui tema isa (Gilles Villeneuve’i parimaks kohaks kokkuvõttes jäi 1979. aasta teine).

Damon Hill kihutas meeskonnakaaslasest ühe ringi rohkem. Esimese tunni järel oli ta Bergeri ja Schumacheri järel kolmas, teisel tunnil suutis aga oma aega parandada vaid vähem kui kahe kümnendiku võrra ja taandus seitsmendaks. «Sel rajal lausa lendad,» ütles MMi liider. «Tänane päev kulus rohkem auto sättimiseks, õigeks kihutamiseks läheb homme.»

Reedega võivad rahul olla ka McLaren-Mercedes. David Coulthard oli teine, Mika Häkkinen neljas.

Häkkinen: «Kokkuvõttes oli hea reede. Tõsi, esimesel treeningul kaotasin veidi reguleerimisaega, sest tegin ühe pirueti, aga rada mulle meeldib ja ootan põnevusega homset ajatreeningut.» Rahul olid ka Coulthard, Mercedese autospordipealik Norbert Hang ja McLareni sheff Ron Dennis. Muide, mullu alustas Häkkinen Spas kolmandalt, Couthard (siis veel Williamsi roolis) viiendalt stardikohalt.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

VALERI MAKSIMOV

Jätsite olümpiamängudel maratonijooksu pooleli. Kas neli nädalat on olnud piisav aeg toomaks selgust, miks eelistasite katkestada?

Esimene nädal kulus põdemisele. Hiljem olen kaalunud kõike igat moodi. Ja jõudsin ikkagi järeldusele, et tegin õigesti, kui rajalt ära tulin. Joosta edasi ja lõpetada kusagil viiekümnenda või kuuekümnenda koha ringis - see poleks olnud piisavalt hea koht minu jaoks.

Katkestamise peapõhjus oli siis kartus nõrga koha ees?

Kehv koht oleks tekitanud rohkem kõneainet - et miks ta üldse läks sinna jne. Tean, et olen suuteline rohkemaks. Kehv aeg ja viimaste hulka jäämine ei rahuldaks mind.

Kui palju neid põhjusi võiks olla, mis nõrka tulemust ennustasid?

Üks on kindlasti see, et jalaoperatsiooni tõttu oli põhitreening kuu aega häiritud. Suurem koormus jäi terve jala kanda ja siit tekkisid muud probleemid. Teiseks põhjuseks olid jalalihase krambid maratoni ajal - soolade puudumise tõttu. (Soolaseguga pudeleid Jane Salumäe jooksu ajal laualt ei leidnud - V.M.) Ma ei süüdista kedagi selles, et pudelid kadusid. Tean, et jooksu ajal võtab keegi mõnikord kogemata vale joogipudeli, siis avastab, et see pole õige, viskab minema ja võtab oma pudeli. Olen kuulnud etteheiteid, et kus siis abilised olid, kes võinuks pudeli ulatada vms. Ei, seal ei tohi kedagi olla. Meie andsime pudelid päev varem üle, muu on korraldajate mure.

Mitmes joogipunktis segu saamata jäi?

Joogipunktid on iga viie kilomeetri järel. Mina ei saanud oma pudelit kätte ühestki.

Kas ilma selleta ei jookse keegi maratoni läbi?

Ei, ka palja vee abil joostakse läbi. Näiteks Itaalias ja paljudes teistes maades. Aga Atlanta on selleks liiga niiske. Juba treeningu ajal sai soolad välja higistatud. Sool on hädavajalik. Ilma selleta tekivad lihasekrambid. Paljast veest ei saa mitte midagi, see ainult jahutab korraks.

Mitmendal kilomeetril ja mitmendal kohal olles jooksu pooleli jätsite?

Kahekümnendal kilomeetril. Mitmes olin... Ei tea, kümnendal kilomeetril olin vist viiekümne seitsmes. Jooksjaid oli vist 86. Ma ei alustanud kiiresti. Tean umbes, kui paljud eest ära kukuvad. Rada oli ikkagi väga raske. Nii rasket rada ma pole veel jooksnud. Kui poleks joogiga alt läinud, võinuksin saada koha kahekümne parema hulgas. Paremat saavutamast segas jalahäda.

Kas lõikus oli õigeaegne?

Ei, see jäi hiljaks. Vähemalt kuu aega.

Ise lükkasite edasi?

Ei. Aprillis, kui Londoni maratonilt tagasi tulin, pöördusin kohe arsti poole. Arvasin, et asi on tõsine. Arst tegi pildi ja leidis, et on ainult luuümbrise põletik, mida saab ravida lõikamata. Aga muu ravi ei aidanud. Lõpuks tuli ikkagi opereerida.

Atlantas starti asudes teadsite, et ei ole vormis?

Olin vormis. Aga kiirusetreeninguid jäid väheks. Kiirust harjutasin vaid paar korda, aga neid tuleb teha vähemalt kuu aega. Aga jalg annab veel siiamaani tunda.

Kas selline mõte ka tekkis, et kuna heasse vormi ei jõua, oleks õigem olümpiast loobuda?

Tekkis. Ütlesin seda oma treenerile (Uno Källe - V.M.) juuni lõpus, kui Kislovodski treeningulaagrist tagasi tulime, et kui jalg ei luba, siis ma Atlantasse ei sõida. Kahjuks lähevad minu ja treeneri arvamused vahel lahku. Aga see on normaalne, kui üks ühtmoodi ja teine teisiti mõtleb.

Kumma arvamus tavaliselt peale jääb?

Tavaliselt leiame kompromisslahenduse. Kuldne kesktee tuleb analüüsi käigus. Uno Källe treenib mind kuuendat aastat, tunneme teineteist piisavalt.

Mida ütles treener pärast teie katkestamist Atlantas?

Pärast jooksu ei olnudki ta eriti suuteline midagi ütlema - ta oli nii endast väljas. Olen tal ju ainuke jooksja. Varem, kui ta NSV Liidu koondise pikamaajooksjaid treenis, oli tal hoolealuseid palju. Kui ühega midagi juhtus, oli teine enam-vähem võrdne kohe võtta. Nüüd pole, olen ainuke. Ta on kriisist üle saanud. Källe on nõus, et ma niimoodi käitusin. Ta mäletab, kui kaua ma 1994. aasta MMil kuumarabandust põdesin. Tahaksin edaspidi ka joosta. Juba oktoobris on uus maraton.

Millise hinnangu andis elukaaslane? Te ju arutate kõike omavahel?

Arutame. Ta ei määra midagi, aga annab nõu. Lohutas ja leidis täpselt samamoodi, et tegin õigesti. Aga ta oli löödud, et nii läks. Ta teab, kui palju sai vaeva nähtud, mis nüüd kõik luhta läks. Tema mõistab kõike kõige paremini.

Pikamaajooks kui monotoonne tegevus, räägitakse, võib hakata pikapeale ajudele. On selles tõetera?

Hakkab küll. Vaim väsib ära. Eriti kui üksi treenid, nagu mina. Võibolla on see üks põhjus, miks toimub seisak. Ma pole oma hooajaga üldse rahul. Loodan paremat sügisel. Olen jooksnud 2:29ga. Tahan veel tänavu kiiremini joosta. Mis halvasti, see uuesti. Ma ei kavatse sporti maha jätta.

Kas maratonijooks elatab ära?

Kui hästi joosta, siis kindlasti. Ühe tuntud maratonijooksu võitmine kindlustab laheda äraelamise vähemalt aastaks.

Kas Jane Salumäe tasemel maratoonar tagab endale jooksuga piisava sissetuleku?

Tagab küll. Alla 2:30 jooksjaid väga palju ei ole. Enne Atlantat aitas ka Eesti Olümpiakomitee - 70 000 krooniga. Võiksin joosta ka lühemaid maid. Aga maraton toidab mind.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996