Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
JAAN VÄLJAOTS
Pärastlõunal kaduma jäänud 59-aastase talunaise leidis ta elukaaslane järgmisel hommikul maja lähedalt aiamaa juurest elektrikarjuse traadilt. Lehmatõkkeks sätitud traadis pidi surmasaanu jalgadel ja kleidil näha olnud kõrbemisjälgede põhjal olema teistsugune vool kui Vene päritolu pingeregulaatorist kirjade kohaselt välja tuleb.
Talunaine Elli läks oma kodus toast välja 3. augusti pärastlõunal. Tuppa jäänud tütrele ta väljamineku põhjust ei nimetanud, vabaabielumeest Aaret (59) polnud aga koduski. Ta oli läinud metsa marjule.
«Kui ema ei olnud õhtuks tagasi tulnud, lüpsin ma ise lehmad ära,» räägib tütar. «Taat tuli kah marjult tagasi ja hakkasime ema otsima.»
Koos hõigutud maja ümber ja vaadatud lakkagi, et äkki on naine heintele korraks puhkama heitnud ja uinunud. Otsimine jäi aga tulutuks. Koos mõeldud, et ehk on ta läinud külapeale juttu ajama ja end sinna unustanud.
«Ajasin lehma ööseks lauta ja lülitasin elektrikarjuse välja,» räägib Aare.
Elektrikarjuse traat piiras metsistunud karjamaad, et lehm ei pääseks sealt aiamaale. Karjuse pingeregulaatoriks oli talumehe väitel viis aastat tagasi poest ostetud Ukraina päritolu riistapuu, mis sai voolu seinakontaktist. Aparaat pidi tegema 220 voldist 4,5. Selle pingega pidi laetama kondensaator, mis kogunenud kõrgepinge kindla aja tagant traati pidanuks tiksuma. Pulseeriv elektrilöök tekitab ebamugava tunde, kuid hea tahtejõu korral võib inimene elektrikarjuse traadist tükk aega kinni hoida, ilma et sellest midagi halba juhtuks. «Öö otsa oli naine kadunud. Hommikul, kui läksin enne sisselülitamist elektrikarjuse traati kontrollima, siis leidsin ta sealt traadi pealt, sibulapeenra kõrvalt,» lausub mees kurvalt. «Ta oli külm ja kange, kilekotikene mustsõstardega oli tugevasti pihku pigistatud.»
Vanamees tiris surnud naise tuppa, alles siis tulnud kellelegi pähe, et juhtunust tuleb teatada ka politseile.
Sündmuskohal, Jõgevast kümmekond kilomeetrit põhja pool asuvas Pedja külas käinud Jõgeva uurimisbüroo uurija Lembitu Vaiknemets ütles, et ehkki surnu oli elektrikarjuse juurest tuppa tassitud, oli tema hukkumise koht fikseeritav. «Naise vasakule kintsule oli traat kõrvetanud sügava põletushaava, kõrbenud oli ka kleit ja aluspesu, paremal jalal oli traadi kõrvetusjälg üle põlve, see oli umbes pool meetrit pikk, ulatudes sääremarjani,» kirjeldas uurija.
Sama suure ulatusega jäljed olid tuvastatavad ka elektrikarjuse traadil, mis oli näidatud paigas kohati kattunud pruunika kihiga.
Hukkunu vabaabielukaaslane väitis uurijale, et tema teada pidi elektrikarjus korras olema. Ta näitas kohta värava kõrval, kus Harkovi tehases valmistatud valge plastmasskorpusega pingeregulaator IE 4 oli maas lebanud. «Pikendusjuhtmega oli toodud vool värava juurde,» täpsustas uurija. «Seal oli ühendus pingeregulaatoriga, millest omakorda läks must juhe elektrikarjuse traadi külge.» Kohtumeditsiinieksperdi kinnitusel viitavad sügavad kõrbemisjäljed hukkunu ihul ja sünteetilise riide kärssamine sellele, et vool pidi olema teistsugune kui vabrikus valmistatud töökorras elektrikarjusest tulla võiks.
Põhjalik huvipakkuva aparaadi ekspertiis pole veel tehtud. Kui enne kohtuekspertiisi akti saamist kõhkles uurija, kas pidada juhtunut õnnetuseks või otsida siiski kellegi süüd, siis läinud nädalal ütles ta «Postimehele», et asi läheb kriminaalsemaks.
«Algatame kriminaalasja kriminaalkoodeksi paragrahvi 105 alusel, see on surma põhjustamine ettevaatamatuse tõttu,» ültes uurija Vaiknemets, viidates sündmuskoha vaatlusel täheldatud asjaolule, et elektrikarjus oli väidetavasti töötanud lihtsalt maapinnal lebades. Elektrikarjuse traadist saab selle puutuja voolu aga ainult siis, kui pingeregulaator on asetatud maasse surutud metallvarda otsa.
Eestis elektrikarjuseid valmistava firma elektroonik Vahur Leetmaa selgitas piltlikult, et elektrilöögi saamiseks peab loom või inimene puutuma korraga kahte juhet. Üks on traat, mis piirab karjamaad, teiseks juhtmeks on aga maapind. «Kui maandus puudub, pole nimetatud tüüpi elektrikarjusest mingit tolku - traadist särtsu ei saa,» ütles elektroonik.
Küllap selgitavad uurija ja eksperdid välja, kas juhtunud õnnetuse põhjustas vigane pingeregulaator või oli karjusetraati ühendatud otse 220 volti. Et viimane pole Eesti talumeestele sugugi tundmatu teguviis, kinnitab ka juhtunu uurija isiklik hiljutine kogemus. «Märkasin juhtumisi ühe talu juures, kuidas õuest oli kaabel üle tee veetud ja seal otse karjamaad piirava traadi külge ühendatud,» rääkis Lembitu Vaiknemets. Tolle talu peremeest hoiatas uurija isiklikult.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996