Politsei tabas oletatava palgamõrvari, Narva kolmikmõrva saladus endiselt lahendamata, Kaotatud pass teenib omanikku edasi, Ühele inimesele on välja antud viis passi, Tallinna politseikool on sulgemisohus

UUDISTETOIMETUS

Kriminaalpolitsei tabas 36-aastase mehe, keda seostatakse viimaste aastate mitmete palgamõrvadega.

Tallinna kriminaalpolitsei on mitme kuu jooksul kannatlikult kogunud andmeid, mis näitavad 36-aastase mehe võimalikku seotust mitmete palgamõrvadega, kus ohvriteks olid allilmas hästituntud inimesed.

Konkreetselt on talle esialgu esitatud kahtlustus nn Linnuvabriku grupeeringuga seotud Rain Võsandi tapmises 1994. aastal. Optilise vintpüssiga relvastatud mõrvar tulistas Võsandit, kui viimane läks öösel telefonihelina peale kööki.

Kahtlusalune tabati üleeile Tallinnas. Läbiotsimisel leiti tema juurest kolm ebaseaduslikku tulirelva: TT-püstol, PSM-püstol ja kärbik, lisaks optika.

Mees sai laiemalt tuntuks 80.win

aastate alguses, kui ta varastas Tallinna ühest lasketiirust kümmekond väikesekaliibrilist püstolit ning hiljem põgenes tollase ENSV Ülemkohtu saalist läbi akna.

Taasiseseisvunud Eestis astus mees Kaitseliitu ning elas vaheldumisi Läänemaal ja Tallinnas.

Täna taotletakse kohtunikult luba tema vahi alla võtmiseks.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TOOMAS SILDAM

Politseil puudub nädal tagasi Narvas toimunud kolmikmõrva põhjuste kohta lõplik selgus. Võimalikuks peetakse nii isklikku vihavaenu kui ka ühe allilma grupeeringu soovi Narvas võim enda kätte haarata.

Esialgse versiooni kohaselt kogunesid 3. detsembri õhtul Narva turu lähedale erasauna kuus meest, kes kõik on politseile suuremal või vähemal määral vanad tuttavad, ja neid seostatakse kohaliku allilmaga.

Kella 18.25 paiku avas Andrei Gorjunov (31) välisukse ning sauna pääses Kalashnikovi automaadi ja kahe käsigranaadiga relvastatud Igor Pogodin (26), kes esimese valanguga tappis eesruumis diivanil magava Dmitri Vaksi (45) ja tolle musta puudli ning teise valanguga just dushi alla läinud Andrei Portsevi (30).

Kui leiliruumi jäänud kolm meest kuulsid laskmist, viskusid nad põrandale ja hoidsid ust jalgadega seestpoolt kinni. Pogodin tulistas läbi ukse ja poetas ukse ette kaks granaati, millest üks ei plahvatanud. Leiliruumis end varjanud mehed said küll kergeid vigastusi, kuid murdsid end välja sauna puhketuppa, kus ründasid Pogodinit.

«Ta tapeti puuhaluga,» kirjeldas lühidalt tulistaja surma üks politseinikest. Pogodini sauna lasknud Gorjunov haaras seepeale põrandalt kalashnikovi ning põgenes ujumispükste väel. Automaadi viskas ta 50 meetri kaugusel garaazhikatusele.

«Sellist asja pole Narvas enne olnud,» vangutas politseiprefekt Rein Laid pead. «Oleks omavahel tulistama hakanud erinevate gruppide liikmed, aga et üks sõpruskond niimoodi probleeme lahendab, see on arusaamatu.»

«Kuritegu oli väga hästi läbi mõeldud ja ette valmistatud. Õnnestumise korral jäänuks sauna viis laipa ning mitte ühtegi viidet mõrvari või tema kaasosalise kohta,» ütles üks politseinikest.

Tema sõnul võib ühe versiooni järgi veretöö põhjuseks olla vana vihavaen, kuna omal ajal olla Gorjunov lahkunud Narvast just Dmitri Vaksi survel, elas siis poolteist aastat Venemaal ja söandas alles sel suvel kodulinna tagasi tulla.

Teise oletuse kohaselt võib toimunu selgitus peituda Narva allilmas käivas võimuvõitluses. Pärast seda, kui kaitsepolitsei viis eeluurimisvanglasse üheks sealseks ristiisaks nimetatud Anton Letshitshki, ihaldasid mitmed tõusta tema kohale.

Nii ei välistata, et möödunudteisipäevase kallaletungi saunalistele korraldas üks Tallinna või Narva grupeering kõrvaldamaks Dmitri Vaks kui ohtlik konkurent võimuvõitluses. Tänavu püüti teda juba kord tappa - siis tulistati meest kodumaja juures kaks korda püstolist ja ta oli pärast pikka aega haiglas. Tulistajat pole senini tabatud.

Politsei usub, et paljudele küsimustele suudaks vastata Andrei Gorjunov, keda otsib praegu ka allilm. «Meie juurde sattumine võrdub talle ellujäämisega, kui aga kättemaksuhimulised vastasmängijad ette jõuavad, tähendab see talle kindlat surma,» on politseinikud veendunud.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS KALDMAA

Ikla piiripunktis on peale 25. septembrit, kui passiandmete kontrollimiseks rakendati tööle arvuti, järsult suurenenud ametlikult kadunuks kuulutatud passide hulk. Ligikaudu kahe kuuga on ära võetud 24 kehtetut passi, mille leidmisest pole omanikud teatanud, kuid on üritanud nendega üle piiri pääseda.

Kuni arvuti kasutuselevõtmiseni said piirivalvurid passide kehtivust kontrollida kartoteegi abil. Et see oleks võtnud palju aega, seda ei tehtud. Pärast 25. septembrit saab passi kehtivust kindlaks teha kiiresti ja lihtsalt ning koos sellega tuli ilmsiks, kui palju tegelikult kasutatakse piiri ületamiseks kadunuks kuulutatud passe. Varem tuli Ikla piiripunktis ette paar sellist juhtumit kuus, pärast uuendust on ainult kahe kuu jooksul ilmsiks tulnud 24 «kadunud» passi.

Passide omanikud pääsevad kergelt. Pass konfiskeeritakse ja saadetakse Riigi kodakondsus- ja migratsiooniametisse. Selle eest, et inimene kaotas passi ja hiljem selle leidmisest ei teatanud, karistada ei saa. Passi kaotamise eest võib kodakondsus- ja migratsiooniamet trahvida 5-10 päevapalga ulatuses (110-220 krooni), suurema trahvi määrab juba halduskohus. Uue passi saamiseks tuleb selle taotlejal maksta 300-kroonine riigilõiv. Seega läheb korduspass selle omanikule maksma maksimaalselt 520 krooni. Varem tulid passikaotajad välja veelgi odavamalt. Nüüdseks juba muudetud seaduse järgi oli riigilõiv vaid 35 krooni, passi kaotamise eest aga ei karistatud materiaalselt üldse.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti Pärnumaa osakonnas on ühele inimesele välja antud passide rekord viis. Kui viie passi kaotaja tuleb kuuenda passi järele ja tal on kõik dokumendid korras, siis seaduse järgi peab ta selle ka saama. Mõnel juhul on korduvalt passe kaotanud inimeste vastu tundnud huvi kaitsepolitsei või kodakondsus- ja migratsiooniameti töötajad ise pöördunud politsei poole.

1992. aastast alates on Eestis registreeritud 12 000-13 000 passide kaotamise, hävimise või rikkumise juhtu, neist 5000 käesoleva aasta maist tänaseni.

Kõige rohkem kaotavad passe asotsiaalse eluviisiga inimesed. Statistika selle kohta, kui palju on võltsitud passide hulgas olnud ametlikult kadunud passe, puudub. Praegu on kodakondsus- ja migratsiooniameti Pärnumaa osakonnas hoiul kolm passi, milles kõigis on ühe inimese foto, aga passid ise on välja antud kolmele erinevale inimesele.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TOOMAS SILDAM

Riigikogu otsus vähendada järgmisel aastal politsei koolituskulusid 5,6 miljonit krooni tähendaks Tallinna politseikooli sulgemist.

Politseiameti peadirektor Ain Seppik ja ekssiseminister Märt Rask kritiseerivad Riigikogu riigikaitsekomisjoni arvamust, mille järgi järgmisel aastal peaks politsei koolituskulusid vähendama 5,6 miljoni krooni võrra.

Täpselt nii palju kavandati Tallinna politseikooli ülalpidamiskuludeks. Nüüd tahetakse äravõetud summa kanda riigikaitseakadeemia (ERA) arvele, kus riigikaitsekomisjoni esimees Peeter Lorents on professoriks.

ETAle antud intervjuus kummutab politseisheff Ain Seppik väited, nagu töötaks Tallinna politseikool alakoormusega, kuna statsionaarselt õpib seal vaid 51 kadetti. Lisaks neile õpib seal aga sellel õppeaastal ka 400 kaugõppijat. Üldse on politseis üle 2000 töötaja, kes vajavad täiend- või tasemekoolitust.

«Eelarve selline kärpimine õppeaasta keskel võib põhjustada Tallinna politseikooli likvideerimise ning politseinike täiend- ja tasemeõppe katkemise,» ütles Seppik ETAle.

Temaga nõustub ka eelmine siseminister Märt Rask, kes nimetab Tallinna politseikoolilt raha äravõtmise kava «väga kergekäeliseks tegevuseks politseikoolituse suhtes».

Teisipäeval «Postimehele» antud usutluses nõustus äsja siseministri kabinetist lahkunud Rask, et kui politseikoolituse esimene aste on Paikuse politseikoolis, siis teine ja kolmas aste võiksid olla ERAs. «Kuid praegu on see alles teoreetiline mõte, mille elluviimiseks tuleb teha konkreetne üleminekutöö. Ei saa lihtsalt raha ära võtta ning kadetid ja õpetajad laiali saata,» välistas Rask Tallinna politseikooli üleöö likvideerimise.

Ekssiseministri hinnangul pole Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Peeter Lorents edendanud politseikoolitust kui tervikut: «Pigem on ta olnud eestvedajaks seal, kus ise tegutseb. Pean sellega silmas ERA professorit Peeter Lorentsit. Samas ei ole ERA täna üldse veel see õppeasutus, millest me saaksime rääkida kui korrektselt korrastatud süsteemist.»

Märt Rask tõdes, et politsei koolituskulude vähendamine 5,6 miljoni krooni võrra tähendaks praegu mitmete õppeprogrammide poolelijäämist.

Selle aasta alguses moodustati siseministeeriumis koolitustegevuse korrastamiseks kutsenõukogu. «Nõukogu tegevus ei ole veel andnud soovitud tulemui. Võimalik, et see aeg oli lühike,» sõnas Märt Rask.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996