Kõhuvalu aegunud kaubast, Poisipeale ja väljakasvanud lokkidega juustele, Pärisjuustest parukas ei ole kunstjuustest kallim, Uued tuuled juuste krussitamises, Missugused on postimüügi garantiid?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EVA LUTS

Toidukaubad, millel märge «kõlblik kuni», tuleb prügikasti visata, kui märgitud aeg täis saab. Kaupu, millel märge «parim enne» võib müüa ka hiljem, kui ostjat sellest teavitatakse.

Tegelikkus on teistsugune. Sageli juhtub, et aegunud kaubad poetatakse osavalt teiste kaupade vahele.

Kõige levinum käitumisviis on niisugune, et kaupade hinda küll alandatakse, kuid ostjat ei teavitata säilivusaja lõppemisest. Las ta siis usub, et leidis odava kauba ja et konkurents on ometi kord hinna alla löönud.

Müügikuupäeva vaatamine on enamikul ostjatest juba sisse harjunud.

Vahel aga unustatakse karm turumajandus ja muututakse hajameelseks. Ostjad ei tunne huvi, miks sellest poest võidejuustu äkki kaks krooni odavamalt saab või miks jõulutorte pärast jõulupühi odavama hinnaga müüakse. Võimalikele küsimustele, miks «parim enne» kuupäev möödas on, vastavad müüjad, et kaubal on ju odavam hind.

Mõni pood lahendab probleemi nii, et paneb aegunud kauba väikestesse kastidesse, millel peal aus kiri: «parim müügiaeg möödas». Nad lasevad kauba hinna krooni või paari võrra alla ja loodavad, et keegi, võibolla mõni kokkuhoidlikum ostja, selle lõpuks ära ostab.

Kasti või korvi sisu näeb tavaliselt välja väga vastik - pragunenud glasuuriga koogid, kahtlased jogurtid, üks külapood on müünud laste porgandimahla, mille müügiaeg lõppes mitu aastat tagasi.

Vahel kirjutavad poed halvaksläinud liha pakile «koeratoit» ja panevad samuti «parim müügiaeg möödas» korvidesse. Mida arvaksid sellest koerad? On olemas inimesi, kelle ametiks on koeratoidu degustaator. Mida arvaksid nemad nendest pakkidest?

Kui toidukaupadel on möödas «parim enne» kuupäev, tuleb see ka suurelt kirja panna, kuigi see müüjate arvates rikub poe sisekujundust. Selle-eest jääb ostjale valikuvõimalus, kas arvestada võimaliku terviserikkega või laduda välja rohkem raha.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

VILJA KOHLER

Naised, kellele meeldib kohev poisipea, aga kelle hommikud on selle sättimiseks liiga kiired, võiksid proovida juurelokke.

Juurelokid on samuti keemilised lokid, aga erinevalt tavapärastest keemilistest lokkidest kasutatakse nende tegemiseks lokivedeliku asemel zheleed. Hinna poolest on nad tavalistest lokkidest odavamad.

Juurelokkide tegemine on üldjoontes tavalise lokkimisega sarnane: rullid pähe, nende peale zhelee, lasta sel olenevalt juuste tugevust seista kindel aeg, lokikinniti, pesemine ja soeng.

Erinevalt tavalistest keemilistest lokkidest teevad juurelokid juuksed kohevaks ainult pealae lähedalt.

Tartu juuksurisalongi Glamuur juuksurid soovitavad juurelokke poisipeale ja väljakasvanud keemiliste lokkidega pikkadele juustele. Viimasel juhul saab lihtsalt ja juukseid liigselt kahjustamata kiiresti korrektse soengu, väljakasvanud juuksed ei riiva korralike lokkide kõrval silma.

Juurelokkide iga on poolteist kuni kaks kuud.

Turvalokid

Kes ei taha oma väljakasvanud lokitatud juukseid rikkuda, aga soovib siiki korralikku soengut, võiks proovida turvalokke.

Turvalokkide tegemiseks kasutatakse otstest lahtisi kumme. Need pannakse olemasolevate lokkide peale, kummita jäetakse väljakasvanud juusteosa.

Edasi käib protseduur nagu keemilise loki tegemisel ikka.

Turvalokkide tegemine on juuksurite sõnul üsna lõbus töö, sest kummid on erinevat värvi ja rullitatud pea näeb lõbus välja.

Teenus on aga kallis, sest kalleid kumme kulub palju.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

EVA LUTS

Selle järgi, kui palju kandja enda juukseid näha jääb, jaotatakse parukad kolmeks: shinjoonid, poolparukad ja täisparukad. Tartust AS Daami parukapoest võib osta soengu täienduseks ainult ühe väikese juuksesalgu, mis maksab 700 krooni.

Parukaid saavad tellida nii mehed kui ka naised, hinnad kõiguvad 1100 kroonist 2600 kroonini. Materjaliks on kas pärisjuuksed või fiiberkiust kunstjuuksed. Valida saab 40 värvi vahel. Pärisjuuksed ei ole kunstjuustest kallimad.

Pärisjuustest parukad tulevad AS Daami parukapoodi Rootsist, kunstjuustest parukad Ameerikast. Teenusena puudub enda juustest paruka valmistamine. «Aasias kasvatavad juuksedoonorid oma juukseid parukate valmistamiseks. Meil võiks samamoodi olla,» ütles AS Daami müüja-sekretär Ivi Vaiksaar.

shinjoonid, poolparukad, täisparukad

Shinjoon on juuksetutt, mis kinnitatakse kammide abil kuklasse oma juuste külge. Tavaliselt on ta pikk või poolpikk. «Shinjooni saab kanda kahte pidi,» selgitas Ivi Vaiksaar ja keeras kerge käeliigutusega shinjooni tagurpidi. Lokkis juuksetutt muutus sirgeks. Ta pani shinjooni pähe ja sai mõne hetkega korraliku ballisoengu. Shinjoonid maksavad 1500 krooni ringis.

Kui kuklas oma juukseid nii palju ei jagu, et nende külge shinjooni kinnitada, näiteks poisipeaga daamidel, võib osta poolparuka. Seda kandes jääb osa oma juustest paruka alt välja. Poolparukas maksab umbes 1800 krooni.

Täisparukate hinnad kõiguvad 1600 kroonist 2600 kroonini. Kõige odavam parukas maksab 1100 krooni ja on mõeldud vanainimestele. «Vanainimeste paruka sõrestik on pehmem, sest nende nahk on õrnem,» selgitas Ivi Vaiksaar.

Pehmed, kuid rasked pärisjuustest parukad

Ostjad eelistavad kunstjuustele pärisjuustest poolparukaid ja shinjoone. «Mõlemal on omad head ja vead,» ütles Ivi Vaiksaar. Pärisjuuksed on tublisti kunstjuustest raskemad. Sellepärast kasutatakse neid rohkem poolparukates ja shinjoonides kui täisparukates.

Pärisjuustest poolparukaid ja shinjoone on kergem hooldada, võib kasutada samu pesemisvahendeid ja palsameid mis peapesul. Neid võib ka värvida ja lokkida, mida kunstjuustega teha ei tohi.

Soovitatav on osta koos parukaga ka kõik hoolduseks vajalik, kindlasti ka parukakamm, mille piivahed on suured ja mis ei võta elektrit sisse.

Parukapesu pole sama mis peapesu

«Kunstjuustest parukat ei tohi tavalise shampooniga pesta, parukas muutub tuustiks,» hoiatas Ivi Vaiksaar. Nende pesemiseks on parukashampoon.

Paruka pesemiseks

• valada pesukaussi ühe liitri leige vee kohta üks korgitäis shampooni,

• segada ja lasta parukal selles kümme minutit liguneda,

• hoolikalt loputada,

• valada kaussi uus vesi ja panna üks korgitäis palsamit ühe liitri vee kohta,

• leotada parukat kümme minutit vees,

• parukat mitte loputada,

• pärast pesu mähkida parukas käterätti ja suruda vesi õrnalt välja,

• lasta parukal käterätiku peal kuivada,

• ei tohi kasutada fööni ega kammida enne, kui parukas on täiesti kuiv.

Pärast pikaajalist paruka kandmist saab sellele läike ja painduvuse tagasi anda parukakonditsioneeriga, mida tuleb pihustada parukale 30 sentimeetri kauguselt.

«Garantiid me parukale ei anna, sest igaüks kannab oma parukat erinevalt. Taastame meie poest ostetud parukaid, kui need kaotavad oma soengu. Selleks aurustatakse vana soeng välja ja tehakse uus. Taastus maksab 175 krooni. Defektiga paruka vahetame ümber. Sama teeme siis, kui kliendile parukas ei meeldi,» selgitas Ivi Vaiksaar.

Kui kliendile parukas tõesti ei sobi, siis saab ta oma raha tagasi.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

NELE NEMVALTS

Küsimusele, kas te vahulokke ka teete, vastati «Kasule» enamikust Tartu juuksuritöökodadest, et sellist teenust neil ei osutata. Paaris kohas aga vastati jaa ning oldi lahkelt nõus ka asjast lähemalt rääkima.

Nn vahuloki buum algas pärast ühe firma reklaami, mis teavitas kõlava nimega teenusest. Inimeste huvi kasvas ja tekkida jõudis kuulujuttki, et on avastatud võimalus juukseid lokkida kurja keemiat kasutamata.

Võimalusi annavad uued vahendid

Tegelikult ei ole võimalik püsilokke ilma keemilisi vahendeid kasutamata teha. Mitmekesisemaks on muutunud vaid lokivedelike valik, mis võimaldab igale juuksetüübile valida sobiva. Lokivedelikke on erineva tugevusega, alustades habrastele ja katkenud juustele mõeldud nõrgast ning lõpetades pikkadele juustele mõeldud tugevaga. Lokivedelikud esinevad ka erineval kujul - vedeliku, zhelee ja vahuna.

«Vahuloki tegemiseks kasutatakse vahtu,» selgitas vahuloki olemust juuksur Külli Lepp ärist Finess.

Nii nagu iga keemilise loki puhul, on protsess sama ka vahuloki puhul. Ainus vahe seisneb selles, et lokivedelik ja palsam segatakse kokku vahetult enne juustele kandmist ning lokivedelik kantakse peale vahuna. Vahuna imendub lokivedelik aeglaselt juustesse ja tulemuseks on ilus ühtlane lokk juuksejuurtest kuni otsteni.

Vahulokk ei vaja lisakuumust.

Vahuloki peamiseks plussiks peavad Frisööri juuksurid selles sisalduvat klorofüllpalsamit, mis pehmendab keemilise protsessi kulgu ega lase juukseid asjata rikkuda.

Juuksurid olid ühisel arvamusel, et vahulokki on mugavam teha, sest see säästab ka juuksuri käsi. Näiteks Frisööris on kasutusel spetsiaalne aparaat, mille abil vaht kantakse juustele.

Vahulokki saab teha nii lühikestele, keskmistele kui pikkadele juustele. Eriti soovitavad juuksurid vahulokkide tegemist neile, kes on oma juukseid mitu korda värvinud ja teinud seda erinevate firmade toodetega. Lokkimiseks kasutatav vaht säästab juukseid liigsest rikkumisest. Vahulokke ei saa teha blondeeritud juustele.

Lokid blondeeritutele

Lisaks vahu- ja juurelokkidele nimetavad juuksurid uue võimalusena nn happelokke.

Ilutare juuksur Tiiu Lillestik selgitas, et nn happelokke tehakse happeliselt neutraalse vedelikuga, mis säästab peanahka ja juukseid kõige enam.

Happelokivedelik on praegu ainus, millega saab lokke teha ka blondeeritud juustesse.

Igasuguste lokkide tegemine on omaette kunst, mis nõuab juuksuri ja kliendi head koostööd. Kõikvõimalikud probleemid tuleb selgeks rääkida nii enne kui ka pärast lokkide tegemist.

Pärast üsna kallite keemiliste lokkide tegemist tuleks teha veel kulutusi ning osta juuste loomuliku niiskuse ja pehmuse taastamiseks sobiv shampoon ja palsam. Muidu võib juhtuda, et teadmatusest peseb inimene nõrgema vedelikuga tehtud lokid lihtsalt välja.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

EVA LUTS

O.M.A. kaubaekspressi müügikataloogis on kirjas, et kaupu saab ümber vahetada ja tagastada 14 päeva jooksul alates tellimuse tasumisest. Tagasi võetakse vaid originaalpakendis esemeid, mida pole kasutatud. Kodumasinate garantii on märgitud toote juurde, ülejäänud toodete kohta on aga üldiselt öeldud, et see kehtib, kuid pole öeldud, kui kaua. Kas 14 päeva?

Metallitöö alal koolituse saanud ja aastaid selle tööga tegelenud O.M.A. klient pöördus «Kasu» poole ja küsis, mis ta peaks tegema detsembris tellitud ja defektseks osutunud keermelõikurite komplektiga.

«Vaatasin, et kena välimusega vajalikud tööriistad. Hakkasin rõõmuga vigastatud vindiga poldil vinti parandama,» kirjutas ta. «Suure tegemisega sain lõikuri poldi otsa ja vindi «parandatud». Täpsemal uurimisel selgus, et lõikuri materjal on pehme ja puudub koonuspind. Uut vinti lõigata selle keermekomplektiga on võimatu. Teiste lõikuritega samast komplektist korralikku vinti üle puhastades jääb pind krobeline, ta rikub ära endise kvaliteetse vindi.»

«Kõigil kaupadel kehtib garantii kuus kuud,» ütles klienditeenindusjuht Mait Vooder. «14 päeva on tutvumisaeg, sel ajal võtame tagasi ka täiesti terve kauba. Pärast seda võtame tagasi defektiga kaupu. Kui keermelõikurite komplekt on tootjapoolse defektiga, vahetame selle kindlasti ümber.»

Miks kehtib nõue, et toode peab olema originaalpakendis ja kasutamata? Defektid selguvadki ju kasutamisel. «See kehtib ainult riideesemete puhul,» vastas klienditeenindusjuht.

Kataloogis pole selgelt välja toodud, et garantiiaeg ja tutvumisaeg on erinevad ja sõltuvad erinevatest tingimustest. Tutvumisaeg on kliendile uudne ja ta võib selle kergesti garantiiajaga segi ajada.

O.M.A. kaubaekspressis pakutaval keermelõikurite komplektil puudub tootja nimi ja tootja maa. Neid pole kirjas ka kauba pakendil.

«Meie tarnime kaupu AS Tenari vahendusel, kes toob neid põhiliselt Hiinast,» selgitas Mait Vooder. Ka see defektne keermelõikurite komplekt oli sisse toodud Hiinast.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1997

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles