Revisjonikomisjon taunib korteritehingut

ENNO TAMMER

Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjon võttis põhimõtteliselt tauniva seisukoha tööandja eluruumi kaudu korteri erastamise suhtes, tehes ühe konkreetse juhtumi puhul Tallinna kesklinna valitsusele ettepaneku tühistada tehinguga seotud aktid. Revisjonikomisjon valmistab ette põhimõttelist otsuse eelnõu rendipindade andmise kohta.

Sauna 3-5 juhtum on mõtestatud

Tallinna kesklinnas massiliseks muutunud süsteemi, kui vabanev pind kinnitatakse esmalt tööandja eluruumiks, siis kantakse tööandja eluruumide hulgast maha ning seejärel saab pinna tavalises korras erastada, kõige põhjalikumalt uuritud näide on juhtum elamispinnaga aadressil Sauna 3-5.

Juhtumiga on tegelenud volikogu eelmise koosseisu revisjonikomisjon ja volikogu kontrolliosakond ning juhtum on käinud läbi kohtute.

Tallinna linnavolikogu uue koosseisu revisjonikomisjon langetas Sauna 3-5 juhtumi põhjal põhimõttelise otsuse.

Revisjonikomisjon tõdeb:

- pärast korteri Sauna 3-5 tööandja eluruumi arvelt kustutamist ei nõudnud Tallinna kesklinna valitsus eluruumi vabastamist ja võimaldas senisel üürnikul korteri edasi kasutamist. EV elamuseaduse paragrahv 60 lg 3 sätestab küll üürniku väljatõstmise tööandja eluruumi üürilepingu lõppemisel ja lõpetamisel, kuid täpsustamata on tööandja eluruumi kustutamise kohustus.

Samas pannakse Tallinna linnavalitsuse korraldusega nr 492k p 2 väljatõstetute elamispinna lahendamine kohalikule omavalitsusele. Selline olukord andis kesklinna valitsuse ametnikele võimaluse tõlgendada seda oma suva kohaselt.

- 30. juunil 1994 sõlmitud ostu-müügilepingu sõlmimise ajaks oli Tallinna halduskohus 13. juunil 1994 kuulutanud korteri eraldamise tööandja eluruumiks ebaseaduslikuks ning kesklinna valitsus oli nimetatud otsuse protestinud Tallinna ringkonnakohtus. Järelikult esitas müüja ostu-müügilepingu sõlmimisel valeandmeid, kinnitades, et erastataval varal ei lasu vaidlusi.

- Tallinna linnavalitsuse ja linnavolikogu korraldustes ja määrustes on jäänud linnaametnikele võimalused kasutada elamispinna erastamisel erandkorras otsustamist. Linnaametnikud on nimetatud erandi muutnud reegliks, välistades sellega sisuliselt avalike konkursside korraldamise.

Välja toodud tõdemustele tuginedes teeb Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjon ettepaneku:

- kesklinna valitsusel tühistada Tallinna Lääne rajoonivalitsuse 21. juuli 1993 tühistatud määrusest tulenevad õigusaktid;

- seejärel otsustada Sauna 3-5 edasise majutamise ja erastamise küsimus vastavalt kehtivatele nõuetele;

- Tallinna linnavalitsusel ja kesklinnavalitsusel karistada seadust rikkunud linnaametnikke;

- Tallinna linnavolikogul võtta menetlusse nende volikogu määruste läbivaatamine, mis tagaksid erastamise ja rendile andmise otsustamise avaliku konkursi korras ning välistaksid põhjendamatute erandite tegemise.

Tallinna volikogu esimees Edgar Savisaar on varem ajakirjandusele öelnud, et volikogu 20. veebruari istungiks on oodata, et revisjonikomisjon, esitades hääletamisele otsuse eelnõu, annab põhimõttelise õiguslik-poliitilise seisukoha kesklinnas teatavaks saanud 231 samalaadse näite kohta.

Tüli rendi rahast alles tekib

Tallinna linnapea Robert Lepikson on avalikult teatanud, et tänaseks peab tema laual olema lisaks kesklinnavalitsuse näidetele tööandja eluruumi kaudu erastamise kohta näiteid teistestki linnaosadest.

Samuti on Lepikson kinnitanud, et tahab tänaseks ülevaadet kõigist rendilepinguist. Lepikson on varem «Postimehele» väitnud, et ainuüksi kesklinnavalitsus on sõlminud 1600 rendilepingut ning et kui nende rendile antud pindade puhul oleks võetud normaalset hinda, ei peaks linn võtma laenu.

«Postimehe» andmeil on nii Lepikson kui volikogu uue koosseisu revisjonikomisjon tutvunud volikogu eelmise koosseisu revisjonikomisjoni aktiga rendipindade kohta.

«Tallinnas on loodud kaks kinnisvaraturgu, millest ühel renditakse remontimata mitteeluruume hinnaga 1,5-15 krooni ruutmeetrilt ja remonditud mitteeluruume hinnaga 10-30 krooni ruutmeetrilt, teisel turul renditakse samasuguseid ruume vastavalt hinnaga 90-150 krooni ruutmeetrilt ja 120- 400 krooni ruutmeetrilt. Üks turg on saadaval valitud isikutele ilma konkursita, teisega tegelevad kinnisvaraettevõtjad ja eraettevõtjad,» kõlab üks revisjonikomisjoni eelmise esimehe Andres Korgi allkirja kandva akti järeldus.

«Postimehe» andmeil kavandab Tallinna volikogu uue koosseisu revisjonikomisjon tõenäoliselt volikogu 20. veebruari istungiks esitada eelnõu, mille vastuvõtmisega volikogu võtaks seoses rendipindadega vastu poliitilise otsuse.

Ettevalmistamisel oleva otsuse eelnõu konstateerivad punktid ütlevad, et Tallinna kesklinnavalitsus on eiranud linnavalitsuse korraldust, mille kohaselt on ruumide rentimisel tulu taotlevale ettevõttele üldjuhul kohustuslik avalik konkurss või enampakkumine, ning et kesklinnavalitsuse tegevus mitteeluruumide rentimisel põhjendamatult madalate hindadega on tekitanud Tallinnale saamata tulu näol rahalist kahju.

Jakovlevi korterit tohtis erastada vaid Jakovlev

«Postimehele» on vähe selgemaks saanud tuntud skeemi järgi Koidula 3 113-ruutmeetrise pinnaga seotud tagamaa.

Kesklinna valitsejad on skeemi kasutamist avalikkuse ees põhjendanud paljuski väitega, et nende teguviisi taga oli soov tuua kesklinna elama auväärseid ja usaldusväärseid elanikke.

Koidula 3 113-ruutmeetrise pinna erastamist taotles ka samas majas elav kodanik Jüri Põld, Riigikogu asendusliige.

29. jaanuaril 1996 on Jüri Põld saatnud Kadrioru kinnisvarahoolduse munitsipaalettevõtte direktorile Jüri Männisalule kirjaliku meeldetuletuse:

«Esitasin teile alluvasse kinnisvara ja erastamise osakonda 28. veebruaril 1995. aastal avalduse, mis registreeriti nr. KV 6472. Avalduses väljendasin soovi erastada majas, milles elan, korter, mis oli toona Taani saatkonna töötaja käsutuses, tema lahkumisel aga seisis peaaegu pool aastat kasutamata.»

«Palun teid selgitada, kas minu avaldus kuulub läbivaatamisele ja millal. Kui minu avaldust ei ole võimalik rahuldada, siis mis põhjusel,» küsib Riigikogu asendusliige, eeldatavasti auväärt ja usaldusväärne kodanik Põld.

Kadrioru KVH ME direktor Jüri Männisalu vastus pärineb 5. veebruarist 1996: «Vastuseks teie järelepärimisele teatame, et Koidula 3-1 on tööandja eluruum alates 20. septembrist 1995 vastavalt Tallinna kesklinna valitsuse korraldusele ning millele laienevad tööandja eluruumi üürilepingu sätted Eesti Vabariigi elamuseaduse 3. peatüki mõistes. Vastavalt eluruumide erastamise seadusele paragrahv 3 lg 5 p 1 ei kuulu erastamisele tööandja eluruumid.»

«Postimehe» kasutada oleva kesklinna territooriumil tööandja eluruumi kaudu erastatud pindade nimekirjast selgub, et 18. septembri 1995 aasta korraldusega on 113-ruutmeetrine pind Koidula 3 antud tööandja eluruumiks Riigikantseleile ning 13. mai 1996. aasta korraldusega on vastav pind tööandja eluruumide hulgast välja arvatud.

«Postimehe» andmeil kirjutati vastavasse korterisse novembris 1995 sisse peaminister Tiit Vähi abi Jakovlev, kel õnnestus korteri erastamise paberid korda saada 6. novembril 1996.