Eestil on head väljavaated saada euroliitu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ERKKI BAHOVSKI
Tartut hiljuti külastanud Saksa endine välisminister Hans-Dietrich Genscher arvab intervjuus «Postimehele», et Eestil on head väljavaated saada Euroopa Liidu liikmeks. Samuti peab Genscher oluliseks Venemaa ja Ukraina kaasamist Euroopa julgeolekuarhitektuuri.
Kuidas te hindate Saksa-Eesti suhteid alates Eesti taasiseseisvumisest? Mis on sellest saadik muutunud, mis mitte?
Oma külaskäigu põhjal võin öelda, et Saksa-Eesti suhted on alates suhete taastamisest üle viie aasta tagasi arenenud positiivselt. Erinevalt varasemast kohtleb ühinenud Saksamaa sõltumatut Eestit euroopaliku Saksamaana, sest Saksamaa on tugevalt Läände integreerunud.
Alates 1991. aastast on Saksamaa energiliselt kostnud Eesti ja tema Balti naabrite liikumise eest Euroopa Liidu suunas ning toetanud jõudumööda üleminekuprotsessi Eestis.
Kahe riigi poliitilised kontaktid on tihedad ja usaldusväärsed; Saksa-Eesti majandussuhted arenevad edasi dünaamiliselt, elavad on ka traditsionaalselt tihedad kultuurisidemed. Saksa-Eesti ühisjoonte hulka pärast külma sõda kuulub ka kindlameelsus, mida vajatakse tekkivate regionaalse koostöö võimaluste teostamisel Läänemere piirkonnas.
1997. aasta on Eestile küllaltki otsustav, pidades silmas NATO ja Euroopa Liidu laienemist. Milline on teie arvamuse sellest probleemist?
Pärast külma sõda on julgeolek ja stabiilsus Euroopas määratud üha vähem sõjaliste ning üha rohkem poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja ökoloogiliste faktoritega. Seetõttu saab Euroopa Liidu laienemine itta ning koostöö Venemaaga ja varasema Nõukogude Liidu teiste järglasriikidega suure tähenduse.
Euroopa Liit peab nüüd hoolitsema selguse eest laienemisprotsessi edasises käekäigus. Ta peaks võimalikult kiirelt nimetama tähtaja läbirääkimiste alustamiseks üheaegselt kõikide Kesk- ja Kagu-Euroopa riikidega, kellega on sõlmitud assotsieerumislepingud. Need läbirääkimised peaksid algama 1. jaanuaril 1998, kuid on ikkagi maade arengutasemete erinevuste tõttu erineva pikkusega. Otsustava tähtsusega peab olema ainult poliitiliste ja majanduslike kriteeriumide täitmine; mingi maa geopoliitiline asend ei tohi mängida siin rolli.
Ma olen kindlalt veendunud selles, et Eesti kuulub nende riikide hulka, kellega lõpetatakse Euroopa Liitu sisseastumisläbirääkimised kõige kiiremini.
Mida arvate Euroopa ühisrahast? Kas see on reaalne?
Majandus- ja rahaliidu lõpuleviimine 1. jaanuariks 1999 on Euroopa ühisturu eksisteerimise loogiline tulemus. Euroopa siseturg on ainus maailmas, kus on probleemid neljateistkümne valuutaga. Praegusel globaliseerumise ajajärgul ei või Euroopa Liit endale seda kauem lubada, eriti kui ta tahab end üha tihedamas globaalses konkurentsis kaitsta.
Ma olen veendunud, et ühise Euroopa raha kasutuselevõtt annab kogu Euroopa majandusele uue jõulise kasvuimpulsi. See kehtib ka nende maade kohta, mis pole veel Euroopa Liidu liikmed.
Majandus- ja rahaliidu õigeaegne lõpuleviimine on ainus võimalik tee kindlustamaks pidev kasv ja elujõulisus terves Euroopas.
Millist rolli mängivad järgmisel sajandil Euroopas Venemaa ja Ukraina?
Kogu Euroopa saatus sõltub järgmisel sajandil Venemaa, Ukraina, aga ka teiste endise Nõukogude Liidu järglasriikide arengust. Julgeolekut, stabiilsust ja jõukust saab Euroopas tagada ainult koos nende riikidega. Ja seda vaatamata asjaolule, et nii Venemaa kui Ukraina elavad läbi rasket perioodi oma ajaloos.
Ainult koos Venemaa ja Ukrainaga, samuti endise Nõukogude Liidu teiste järglasriikidega saab Euroopa jagu globaalsetest väljakutsetest - massihävitusrelvade kasutuselevõtu takistamine, võitlus rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi vastu, looduslike elupõhimõtete kaitse ning tuumajulgeoleku parandamine. Seetõttu on tähtis saada Venemaa ja Ukraina partneriks ulatuslikku stabiilsussüsteemi Vancouverist Vladivostokini.