Järvamaal hakatakse vee jõul elektrit tootma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ARNIKA TEGELMANN
Türi vallavalitsus müüb Jändja puumassivabriku Tallinna firmale, kes lubab seal juba aasta lõpul elektrienergiat tootma hakata.
Jaanuaris väljakuulutatud eelläbirääkimistega pakkumisele laekus kaks avaldust. Tallinna firma Generaator E&K lubas 37 aastat kasutult seisva Jändja puumassivabrikuga samas hoones asunud ja sajandi algul elektrit tootnud turbiini töökorda seada ja vee jõul voolu tootma hakata.
Teises äriplaanis oli kirjas samuti elektrienergia tootmine ja katmikaiandi rajamine. Vallavalitsus otsustas Jändja puumassivabriku hooned müüa 20 000 krooni eest Generaator E&Kle.
Vanad turbiinid jäävad
Pärnu jõe energeetilisi võimalusi peavad spetsialistid keskpäraseks. Vee tasapindade vahe on suhteliselt väike, kaks ja pool meetrit, ning kevadise suurvee ajal väheneb see alumise veepinna tõusu tõttu veelgi.
Generaator E&K kavatseb kasutusele võtta vanad masinad. Firma loodab esialgsete arvutuste kohaselt hüdroelektrijaama töökorda seada 450 000 krooniga. «Usun, et 1908. aastast pärit turbiinist saab asja,» ütles firma juht Kaido Kell. «Üllatused pole muidugi välistatud, need selguvad demonteerimisel. Hiljuti saabusid Saksamaalt tootjafirmast turbiini joonised, kus tellijana on kirjas Laupa parun von Taube. Edaspidi tuleks jaama ilmselt täiendada tänapäevaste seadmetega.»
Jändja puumassivabriku hoonete vanus pole praegu täpselt teada. Vanemalt, paekiviosalt, on leitud aastaarv 1851. Vabrik tootis toorainet Türi paberivabrikule.
Aktsiaseltsil Generaator on ka varem kogemusi vanade elektrijaamde taastamisel. 1991. aasta lõpul hakati taastama Saesaare hüdroelektrijaama Põlvamaal. Esimene sõjajärgne eraomanduses olev elektrijaam hakkas tööle 3. oktoobril 1992. Järgmisel aastal lisandusid Leevaku Põlvamaal, veel aasta hiljem Kotka Harjumaal. Praegu on lõpetamisel Kunda jaama taastamine.
«Meile on oluline, et voolu hakkas saama üks suurtarbija. Näiteks Leevaku voolu tarbimiseks on meil sõlmitud leping paarkümmend kilomeetrit kaugemal asuva aktsiaseltsiga Põlva Piim. Mõnele suurele ettevõttele teeme pakkumise osta ka Jändja hüdroelektrijaama voolu,» ütles Kaido Kell.
Praegu on Eestis elektrienergia tootmine ja jaotamine koondunud riikliku ettevõtte Eesti Energia kätte, kellele kuuluvad kõik põlevkiviga töötavad soojuselektrijaamad. Hüdroenergia kasutamisega hoiaks aastas kokku 150 000 tonni põlevkivi, pealegi on see keskkonnasäästlik.
Rohkem hüdroenergiat
Eesti Energia on nõus tegema firmaga Generaator E&K koostööd elektrienergia ülekandmisel ja jagamisel. «Monopolist ei saa üle ega ümber. Tänu neile jõuab meie vool tarbijani. Liinide kasutuse eest maksame. Praegu pole meie toodetud elekter Eesti Energia omast odavam, kuid edaspidi ehk küll,» oli Kell väikeste jaamade edus kindel.
Lisaks energiatootmisele hoiab firma korras paisu ja selle ümbruse, ehitab välja uue kalatrepi, et forellid saaksid oma koelmutesse, ning võimaldab ekskursioonide ligipääsu jaama.
Eestis on 7378 jõge kogupikkusega 31 153 kilomeetrit. 1930. aastal tootis ligi 500 hüdroturbiini neljandiku elektrienergiast. Teise maailmasõja ajal väikesed elektrijaamad hävisid, kuid hiljem need taastati ja nad töötasid edukalt kuni 1960. aastate keskpaigani.
Jändja puumassivabrik ja elektrijaam lõpetasid töö 1961. aastal.