Näitus Maast ja taevast koolilaste rõõmuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
JAAK JAANISTE
Tartu Ülikooli teaduste huvikeskuse Ahhaa ja Soome teaduskeskuse Heureka ühisnäitus Tartu Ülikooli spordihoones on olnud avatud kolm nädalat ja jääb lahti veel sama kauaks.
Mida sellel näitusel näeb ja mida see näitus annab? Kooliekskursioonide tulv, mis pani proovile nii korraldajate vastupidavuse kui juhukülastajate närvid, peaks lähematel päevadel asenduma teadlikuma ning seetõttu ka märksa nõudlikuma publikuga.
Kuidas avastati maid?
Sisenejaid võtab vastu möödaniku suurte maadeavastajate paraad ja saalipõrandast välja kasvav poolus maakera põhjaotsas. Piki Jäämerd ukerdavad lapsed on otsekui sümbol järgnevale geograafiaalasele näitusele, kus põhjanaabrid kadestamisväärse järjekindlusega kujutavad inimkonna lapsepõlve seda osa, mis seotud oma koduplaneedi tundmaõppimisega.
Võtke pihku jääkarust paremale jääva stendi rooliratas ja vaadake, kuidas kasvas viimase kuuesaja aasta jooksul eurooplastele tuntud maailm. Millist vaeva see nõudis, sellest võime aimu saada maadeuurijate elu ja rännakuid kajastavaisse väljapanekutesse süvenedes.
Näitus annab ettekujutuse kartograafia põhitõdedest, saab proovida kaardijoonistamist ning koordinaatide määramist, kuulata võõrastes maades kõneldavaid keeli. Ja ehkki stendid on mööda saali laiali pigem ruumi kujundust kui näituse temaatikat silmas pidades, saab põhjalikum näitusekülastaja koduplaneedist ning selle avastamisest üsna tervikliku pildi.
Pisike planeet ja tähed
Kosmost esindavad planetaariumi hõbekuppel ja saali keskel kõrguv hiidasteroid - soomlaste peaatraktsioon «Rännak planeedil». Neljameetrine täispuhutud kera on isegi normaalkasvu jalutaja jaoks tõeline maailm, mitte jooksukarusselli modifikatsioon.
Kui teid on juba nööri otsa riputatud, katsuge kõigepealt jalad alla saada - seista planeedi pinnal nii, nagu me maapinnal seisame.
Vaadake, kuidas kujuneb silmapiir, milline paistab teie jalge all olev maastik ja milline on taevas silmapiiri kohal. Kümne sekundiga unustate tavalise, alla suunatud gravitatsiooni (selle võtab enda kanda tross, mille otsas ripute) ja võite hakata planeedil kõndima.
Tehke sissejuhatuseks paar ümber-maailma-reisi, vaadates samal ajal silmapiiri eemaldumist. Kui kõndimine selge, proovige ka hüpata, ainult et vaadake ikka maha (planeedi poole), mitte ükskõik kuhu.
Planetaarium annab võimaluse vaadata tähistaevast kõigil aastaaegadel ning laiuskraadidel. Pooletunnise taevaseansi vältel jõuab näha, kuidas liiguvad tähed ning Päike pooluselt või ekvaatorilt vaadatuna, ning loomulikult ka lõunapoolkera imesid.
Pole ju igaühele antud reisida nii kaugele, et näha Lõunaristi või seda, kuidas Päike taevas nö vastupäeva liigub. Põgusalt tutvustatakse planeetide liikumist ja Kuu faaside teket.
Planetaariumi hooldavad ja tutvustavad Tartu tähetorni astronoomiaringi liikmed, see hakkab loodetavasti tartlasi teenima ka tulevikus, niipea, kui leitakse tema ülesseadmiseks sobiv koht.
Küsige julgesti!
Sagedane probleem näitusel on infopuudus, ehkki stendidel on tutvustavad tekstid. Pole aga spetsiaalset kataloogi ega viitasid atraktsioonidele. Selgitused selle kohta, mida üks või teine asi tähendab, on vahel ebapiisavad.
Eestlaslik tagasihoidlikkus kipub segama giidide ja külaliste suhtlemist. Huvitaval kombel on erandiks noorimad näitusekülastajad. Koolilastele on siin iga asi avastus ja jumal teab, millise pildi nad endale Maast ja taevast loovad.