Soome lähiajaloo ja sisepoliitika punetavad laigud, TARMO VIRKI, Helsingi 1991. aasta 10. jaanuaril teatas Soome president Mauno Koivisto, et Baltimaades pole lähiaegadel verevalamist oodata. Kolm päeva hiljem tapeti Vilniuses 14 inimest ja 48 sai vi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. Soome on erapooletu riik, ent mitte NSVLi suhtes, kellele tal on oma kohustused. Ta ei või olla vastu ühelegi NSVLi tähtsale välispoliitilisele algatusele ega siduda end millegagi ilma NSVLi loata.
2. Soomel võib olla oma armee, ent vaid NSVLi poolt lubatud suuruses.
3. NSVL ei sekku Soome siseasjadesse. Aga ainult NSVLi poolt heakskiidetud parteid võivad olla valitsuses ja nende esindajad saada presidendiks või peaministriks. Soomes ei ole tsensuuri, ent soomlastelt eeldatakse enesetsensuuri.
4. Soomelt oodatakse lähedasi majandussuhteid kommunistlike riikidega, siiski ilma väga rangete ettekirjutusteta.
5. Soometumise eitamine on tähtis osa vabaduse hinna maksmisest.
Allikas: Walter Laquer 1979