Suuremad röövid ja vargused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
15 miljoni kroonine valuutarööv võib olla lavastus
Tallinnas Maakri tänava valuutavahetuspunkti valvav turvamees läks täpselt röövi ajaks süüa ostma
RASMUS KAGGE
KÜLLIKE ROOVÄLI
Umbes 15 miljoni krooni suurune valuutarööv Tallinnas Maakri tänava Krooni rahavahetuspunktist on ilmselt osav lavastus, sest kolm maskideta kurjategijat tungisid kontorisse kohe, kui turvamees oli poodi süüa ostma läinud.
Oma ulatuselt Eesti ajaloo suurimaks raharööviks kandideeriv kuritegu pandi toime eile kella poole nelja paiku, kui Maakri 19/21 asuva valuutavahetuspunkti turvamees jättis umbes 25-aastase naistelleri kümmekonnaks minutiks kontorisse üksi, väites, et läheb endale poest süüa tooma.
Teller seoti teibiga kinni
Tallinna kriminaalpolitsei ülemkomissari Mati Eriku sõnul tormas kohe pärast seda rahavahetuspunkti üks vene keelt rääkinud mees, kes lõi naistelleri põrandale pikali ning hakkas teda kägistama. Seejärel tulid kontorisse veel kaks maskideta ja samuti vene keeles rääkinud ligi 40-aastast meest, kes, ähvardades telleri maha lasta, nõudsid talt seifi võtmeid. Kuigi valuutavahetuspunkti oli paigaldatud ka turvafirma Akropol paanikanupp, ei jõudnud teller seda enda väitel suurest ehmatusest sisse vajutada.
«Et naine nende tegutsemist ei segaks, seoti ta teibiga kinni, viidi kontori tagaruumi ning pandi käeraudadega seina külge kinni,» selgitas Erik Postimehele. «Seni ei ole veel päris täpselt teada, kas meestel oli relv või mitte.»
Esialgsetel andmetel said kümmekond minutit rahavahetuskontoris viibinud röövlid seifist saagiks ligi 15 miljoni krooni väärtuses erinevat valuutat.
«See, kas seifis ikka oli nii palju raha, tuleb veel üle kontrollida, sest on täiesti arusaamatu, miks hoiti nii suurt kogust raha lihtsalt seifis ja, miks ei viidud seda panka,» lisas Erik. «Nii palju sularaha ei tohiks korraga rahavahetuspunktis mingil juhul olla, kuid eks selle firma juht ise teab, mida ta oma rahaga teeb.»
Mõni aeg pärast kurjategijate lahkumist naasis poest turvamees, kes telleri köidikutest päästis ja kohe juhtunust politseisse teatas. Mitmete inimeste väitel võisid röövlid sündmuskohalt põgeneda vanema tumedat värvi Ford-tüüpi autoga, mis võis kanda ka taksoplafooni.
Eriku väitel äratab turvamehe lohakas ja lubamatu käitumine sügavat kahtlust. «Ta ei oleks tohtinud mingil juhul oma tööpostilt lahkuda, kuigi, nagu ta hiljem väitis, on nad tihti käinud päeval nii tööpostilt ära,» lausus Erik. «Võtame hommikul kohe turvaja ja telleri uuesti ette ja käime kogu sündmustiku uuesti läbi, eks siis näeb, kellega tuleb juba intensiivsemalt tegelema hakata.»
Kummaline valuutavahetus
Mitmed politseiallikad avaldasid eile Postimehele arvamust, et rööv on ilmselt üsna osav lavastus. «Röövi puhul on väga palju kokkulangevusi, röövlid teadsid hästi firma siseelu ning seda, kui suuri summasid seifis hoiti. Seda võisid teada aga vähesed inimesed,» selgitati eile Postimehele.
Ühe sularahaveoga tegeleva firma töötaja sõnul on müstika, et rahavahetuspunktis sai olla 15 miljoni krooni eest valuutat. «Pankade rahavahetuspunktidesse ei või Eesti Panga ja pankade enda ettekirjutuste järgi ööseks jätta suuremat summat kui miljon. Sama suur on tavaliselt ka ühe vahetuspunkti päeva kassa. Kui rööv ikka toimus, on sinna juba pool kuud raha ainult juurde pandud,» lausus allikas. Tema sõnul on väga imelik ka see, et erafirmade vahetuspunktid tellivad inkassatsioonifirmalt vaid kroonide juurdevedu, mitte aga valuuta pankaviimist. «Kes ja kuidas selle raha sealt ära viib, ei tea keegi,» nentis allikas.
9. septembri 1999 öösel murdsid kurjategijad läbi seina sisse Harjumaal Kuusalus asuvasse Hansapanga filiaali seifi ja varastasid ligi 400 000 krooni.
24. juunil 1999 riisuti Miidurannas asuvast Hansapanga rahaautomaadist 1 154 225 krooni.
29. aprillil 1999 sisenes Tallinnas Rävala puiesteel asuvasse Ühispanga kontorisse mees, kes röövis relva ähvardusel 30 000 dollarit ehk üle 430 000 krooni.
8. veebruaril 1999 viisid kurjategijad läbi kolme seina Tallinnas Nõmmel asuvast Hansapanga kontori seifist 823 439 krooni.
1998. aasta septembris rööviti Tallinnas Sõpruse puiesteel Konsumi kaupluse juures turvafirma Securitas inkassaatoreid. Röövlid tapsid inkassaatori ning põgenesid ligi miljoni krooniga.
1998. aasta juulis viisid kurjategijad Tallinnas röövitud võtmete ja turvakoodide abil Tammsaare tee pangakontorist ligi kaks miljonit krooni.
1997. aasta augustis rööviti Hoiupanga Saku filiaalist ligi 860 000 krooni. Pangaröövel Mart Nippmani jõuk tabati hiljem.
1997. aasta juunis helistas väidetav kurjategija Ida-Virumaal asuva ASi Oru pankrotihaldurile kes juhtis maanteel autot ning käskis tal autoaknast teeservale visata koti palgarahaga, mida ühtekokku oli 736 000 krooni.
1996. aasta detsembris rööviti Ida-Virumaal Ahtmes Põhja-Eesti Panga filiaalist päevane sissetulek, kroone ja valuutat enam kui 100 000 krooni väärtuses.
Allikas: ETA, BNS, Postimees