Piirissaare vallavanemal jäi hiljaaegu suu hämmingust lahti, kui ta kuulis, et saar kuulub juba kaua aega Meeksi jahipiirkonda ning kõigi ulukikahjude pärast tuleb asju ajada sealse jahiseltsiga.
Piirissaaret jahmatas kuulumine naabervalla jahipiirkonda
1. mai 2010, 18:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piirissaare vallavanema Maria Korotkova sõnul on keskkonnaametnikud viimastel aastatel saare maastikukaitseala hooldustöödega sundinud kodupaikadest lahkuma metssead, kes on hakanud kohalike kartuli- ja sibulapõldudele kahju tegema.
Piirissaare pöördus murega keskkonnainspektsiooni poole, et kes maksab kahjud ning sai vastuses teada, et jahiga tegeleb piirkonnas Meeksi. «Meil suud lahti, millal selline otsus veel on vastu võetud?» imestas Korotkova.
«Ma ei ole siiani kuulnud, et allume sellele jahiseltsile. Kas aga meie käest on küsitud, et kas me tahame või ei taha? Aga nüüd ametnikud hakkavad vastutajat otsima juhuks, et kui asi läheb kohtusse, et metssead hävitasid niipalju ja niipalju ja meie jäime ilma kartulita ja ilma sibulata ja see on meie ainukene toiduallikas,» rääkis vallavanem.
Jahimehi on saarel nähtud küll, kuid keegi ei ole oma käike vallavanema sõnul vallaga kooskõlastanud, mehed on tulnud, metsas paugutanud ja siis jälle minema läinud. Veel avaldas Korotkova kahtlust, kas maastikukaitsealal tehtud hooldustöödki üldse seaduspärased olid?
Keskkonnaministeeriumi kinnitusel saarel siiski kooskõlastamata töid ei tehtud. Eelmisel suvel käisid Piirissaare vallavalitsuses keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni töötajad, kes informeerisid valda saarel planeeritavatest looduskaitselistest töödest ning muu hulgas ka liigirikka madalsoo taastamisega seotud võsaraiest ja selle mahust. Selle kohtumisel vallavalitsus vastuväiteid ei esitanud.
«Nad kurivaimud ujuvad»
«Keskkonnainspektsioon käis Piirissaarel kontrollimas loodushoiutöid ka selle aasta 16. märtsil ja rikkumisi seal ei tuvastanud,» sõnas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu.
Ministeerium märkis veel, et 3. märtsil käisid Piirissaarel Meeksi jahiseltsi jahimehed, kes saarel metssea jälgi ei tuvastanud. Meeksi vallavolikogu esimees ja jahiseltsi liige Margus Narusing kinnitas, et tõepoolest käidi märtsis saarel, kust aga sigu paraku eest ei leitud. «Aga nad kurivaimud on ju sellised, et ujuvad. Ühel päeval võib neid olla ja teisel mitte,» täpsustas Narusing.
Lisaks ütles ta, et Piirissaare ei ole jahimeestest unustatud piirkond ja saarel aeg-ajalt käiakse. «Aga väga tihti ei ole jahimeestel seal kohapeal mõtet passida.»
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Kaarel Roht rääkis, et jahipiirkond on jahimaa, mille pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. «Kuid siin on üks klausel - kui saare pindala ei võimalda nõutud suurusega jahipiirkonda moodustada, siis võib saart liita. Piirissaar ongi seepärast liidetud Meeksi piirkonnaga,» selgitas Roht.
Esimesed piirkonnad said paika 40 aasta eest
Jahipiirkonnad moodustati aastatel 2003-2004 keskkonnaministri määrusega. Piirissaare suhtes ei tehtud mingit toimingut, ta oli Rohti sõnul juba enne seda Meeksi koosseisus. 1967. aastal algas jahimaade korraldus. Aga kas Piirissaare on Meeksi all juba sellest ajast, seda Roht öelda ei osanud. «Aga üle-eelmine korraldus oli 1993 ja enne seda 1983. Kusagile sinna aega see peab jääma.»
Jahimaa alla ei kuulu kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. «Kui Piirissaare inimesed tahavad seal jahipidamist ära keelata, siis see on nende õigus. Küsimus on ainult selles, et kui seal tuleb nüüd mingit looma lasta ja jaht on keelatud kaitsealal, siis seda teha ei saa. Jahti saab pidada ainult jahipidamiseks lubatud alal,» lisas Roht.
Maaomaniku õigused jahimaal säilivad - ta võib keelata jahti, ta võib lubada jahti, ta võib lepinguid teha ja teatud tingimustel ise jahti pidada. Maaomanik ei saa aga valida jahipiirkonna kasutajat.
Metsseakahjude korral tuleb maaomanikul kohe pöörduda jahipiirkonna kasutaja poole. «Kui maa omanik on andnud nõusoleku jahi pidamiseks, siis tõenäoliselt on ta andnud nõusoleku mingite tingimustega ja nad peaksid omavahel hakkama saama ka kahjude klattimise osas,» ütles Roht.
Aga kui pole teada, kelle jahipiirkonnas ollakse, siis tuleb pöörduda keskkonnaameti poole.