Maadevahetuse antikangelane Toomas Annus avalikustas senikuulmata faktid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Annus
Toomas Annus Foto: Peeter Langovits

Maadevahetuse üks antikangelasi Toomas Annus tõi päevavalgele senikuulmata fakti, et paralleelselt kõmulise kriminaalasjaga on maadevahetuse üle juba aastaid vaieldud ka halduskohtus, kes erinevalt ringkonnakohust neil süüd ei leidnud.

53-aastane Toomas Annus pole pärast kohtupinki sattumist pikki intervjuusid andnud, ühel hetkel Eesti edukaima ehituskontserni Merko üles töötanud, aga seejärel kõige kõmulisema korruptsiooniprotsessi üheks peategelaseks sattunud suurettevõtja nõustus «Pealtnägija» kaamera ette istuma, sest tahab välja tuua tahu selles saagas, millest avalikkus pole seni midagi kuulnud, vahendas ERR Uudised.

Asi on Annuse meelest nii absurdne, et ta kirjutas artikli mustandi, mille pealkirjaks pani «Kiri hullumaja direktorile».

Et lihtinimene asjast üldse aru saaks, tuleb üle rääkida põhifaktid. Maadevahetus pandi ilma suurema kärata käima juba 1990ndate lõpus ja väidetavasti heade kavatsustega – eraisikud või firmad, kellele kuulusid looduskaitse piirangutega maad, kuhu ehitada ei tohtinud, said neid tükke vahetada riigile kuuluvate kruntide vastu, kus piiranguid polnud.

Kiirelt sai sellest aga parseldamine, kus firmad ostsid piirangutega maid hulgi kokku, et riigiga soodsat vahetust teha. Näiteks valduse kusagil karulaanes, millel muidu kinnisvaraturul erilist väärtust polnud, võis riigiga vahetada magusa kesklinna tüki vastu, millel oli kõva ehituspotentsiaal.

Kurikuulsa kriminaalasja keskmes on Merko tütarfirma Woody. Selle osaühingu valduses oli viis tükki Pirita jõe kaitsealal, seal hulgas näiteks enamik Pirita kloostri tagusest saarest. 12. septembril 2006 allkirjastas keskkonnaminister Villu Reiljan käskkirja nr 1040, millega nõustus vahetama erafirma krundid nelja riigile kuuluva maatüki vastu Tallinnas. Neist suurim ja väärtuslikum oli Riigimaa nr 39 – 9,8 hektarit elamumaad Haaberstis, Arigato spordikeskuse ja Harku järve vahel.

Halduskohus kohustas maa-ametit vahetust lõpuni viima

Väärtuselt teine tükk nimega riigimaa nr 63 oli 2002 ruutmeetrit südalinnas otse Kosmose kino kõrval. Lõpetuseks lisati paketti veel kaks kõrvuti asetsevat krunti Lasnamäe tööstuspiirkonnas Armatuuri tänaval. Kokku oli vahetuse maht toonastes hindades 107 miljonit krooni.

Seda tehingut ei viidud aga lõpule, sest sekkus kaitsepolitsei. Kaks ministrit, maa-ameti peadirektor, Merko boss ja veel kolm skeemi segatud ärimeest sattusid kohtupinki süüdistatuna, et ministritele ja tippametnikule anti altkäemaksu, et nad soosiksid vahetustes just neid ärimehi.

Vastu said nad väidetavalt näiteks soodsaid korterivaldusi ja varjatud osalusi. Sajandi protsessiks ristitud kaasus on ennenägematu kas või selle pärast, et kohtusse tassiti 40 000 lehekülge süüdistusmaterjali ja mitte kunagi enne pole Eestis süüpingis istunud nii mõjukas seltskond.

Intensiivselt meedias kajastatud protsess lõppes esimeses astmes, Harju maakohtus 2012. aasta suvel õigeks mõistva otsusega. Aga teises astmes, Tallinna ringkonnakohtus toimus sel suvel totaalne kannapööre ja kõik nad mõisteti süüdi.

Avalikkus ei tea, et paralleelselt kõmulise kriminaalprotsessiga on maadevahetuse üle juba aastaid vaieldud ka halduskohtus. Nimelt andis Merko tütarfirma 2009. aastal sisse hagi, et 107-miljoniline vahetustehing hoolimata kriminaalasjast lõpule viidaks. 2012. aasta kevadel otsustaski Tallinna halduskohtu kohtunik Kristina Maimann, et Reiljani käskkiri on kehtiv ja kohustas maa-ametit vahetuse lõpule viima. Et keegi edasi ei kaevanud, siis otsus jõustus. Sellest ei ilmunud ühtegi uudist.

Annuse arvates on kohtuotsustes vastuolu

«Selle kohtuotsuse sisu on see, et maadevahetus on seaduslik ja vahepealsel perioodil, millal maadevahetusi ei teostatud, on riik tahtlikult viivitanud,» lausub Annus.

Niigi vastuolulisse loosse tuli mullu sügisel aga veel üks pööre. Nimelt avastas Merko tütarfirma järsku, et vahepealsete aastate jooksul on olud nii palju muutunud, et maad, mida riik neile pakkus, pole enam väärt 107 miljonit. Et tehingut muuta, mindi jälle kohtusse.

Tänavu 14. juunil otsustas halduskohtunik Daimar Liiv, et diili saab siiski lõpule viia tingimustel, nagu 2006. aastal enne skandaali algust kokku lepiti. Rahvalikult väljendudes oli halduskohus selleks hetkeks kaks korda asja vaadanud ja öelnud, et maadevahetus on okei. Kuid viis päeva hiljem, 19. juunil lõhkas Tallinna ringkonnakohus uudispommi, et eksministrid Villu Reiljan, Ester Tuiksoo ja maa-ameti endine direktor Kalev Kangur ning ärimehed on siiski süüdi maadevahetuse altkäemaksu skeemis.

Väidetav puänt on selles, et Annus ja teised mõisteti kriminaalkohtus süüdi altkäemaksu eest. Definitsiooni järgi on altkäemaks ebaseadusliku tehingu tegemine meelehea eest. Teisisõnu leidis kriminaalkohus, et maadevahetuse tehingud olid ebaseaduslikud ja neid suruti läbi altkäemaksuga. Vastuolu tekib aga Annuse sõnul selles, et halduskohus leidis samal ajal, et samad maadevahetused on mitte ainult seaduslikud, vaid tuleb lõpule viia.

«Meie õnnetus on see, et täna meil on kolm kohtuotsust ja üks ütles, et on seaduslik, maakohus mõistis meid õigeks, ja siis on üks halduskohtu otsus, mis pigem minule mittejuristina tundub, pigem isegi ütleb, et see on lausa kohustuslik? Me oleme siin natuke nalja visanud, et näiteks ma ei tea, kas juhatuse liige viiakse K-komandoga notarisse või tuleb kohtutäitur. Või ma ei kujuta üldse ette, kuidas siin edasi läheb,» lausus Annus.

Mida arvavad teised asjaosalised? Kas Annuse jutt naerdakse välja? Üllataval kombel on ka maa-amet, kes peab otsused tegelikult ellu viima, kimbatuses. Ameti nõunik Toomas Kutti saadab «Pealtnägijale» pika analüüsi, milles tunnistab, et «õigusselguse seisukohast ei ole hea olukord».

Kohtunik: vastuolu on pigem näiline

Nõunik kinnitab, et kui kohtuotsuste seis jääb muutumatuks, on Annusel teoreetiliselt valida kas väga halva või lihtsalt halbade valikute vahel. Esiteks, kui ta maadevahetuse teeb, on ta katseajal tahtlikult lõpule viinud ringkonnakohtu poolt ebaseaduslikuks tunnistatud tehingu. «Mis temast seejärel edasi saab, on karistusseadustiku tõlgendamise küsimus,» sedastab Kutti. Teine halb variant on oodata kuni katseaja lõpuni, teha ebaseaduslik tehing siis ja loota parimat. Kolmas variant on vahetusest üldse loobuda ja kulud kahjudesse kanda.

Halduskohtu vastustest võib aga välja lugeda, et Annus sogab vett. Kohtunik Maimann selgitab, et vastuolu tema ja veel jõustumata kriminaalotsuse vahel on siiski pigem näilik ja seda vastuolu on võimalik lahendada kas praegu Reiljani käskkirja täitmise peatamisega või pärast kriminaalasjas lõplikult süüdimõistvat otsust kehtetuks tunnistamisega. Lisaks rõhutab ka Maimann, et kohustust vahetustehing igal juhul lõpule viia tegelikult ei ole.

Annuse sõnul on kõige selle tõttu vaesemaks jäänud mitte üksnes tema, vaid paljud teised. «Meil on siin tuhat aktsionäri sellel ettevõttel. Vaesemaks on jäänud kõik ja ma arvan, et vaesemaks on jäänud ka Eesti riik. Minu jaoks on see hind olnud eelkõige kümme kadunud aastat».

Ametlikult on Annus praegu ASi Järvevana juht – see on Merko jagunemise järel tekkinud spetsiaalne tütarfirma, kuhu koondati riskide maandamiseks kõik maadevahetuse kriminaalasja võimalikud nõuded. Järvevana avaliku aruandluse järgi on nad ainuüksi advokaatidele maksnud miljon eurot.

Tegu on igal juhul juriidilise kõrgpilotaažiga ja kõik ootavad pikisilmi riigikohtu otsust, mis umbsõlme läbi raiuks. Esimene verstapost võib tulla juba lähinädalatel, kui selgub, kas riigikohus üldse võtab maadevahetuse kriminaalasja menetleda.

Vaata videost, kuidas põhjendas Toomas Annus telefonivestlusi Villu Reiljani ja Ester Tuiksooga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles