/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
Briti poissmeeste pidu tänavu märtsis Tallinnas lõppes närvesööva 30 tundi kestnud pantvangidraamaga, mille käigus aeti jalule sajad politseinikud nii Eestis kui Inglismaal. Viimaste aastate suurim rahvusvaheline politseioperatsioon lõppes aga jahmatusega - tegemist oli peoseltskonna pahaaimamatu naljaga.
Tänavu 8. märtsil saabus Eestisse tosin 25-38aastast sõpra Manchesterist ja Londonist, et tähistada ühe oma sõbra peatset abiellumist, vahendas ERR uudised ETV saadet «Pealtnägija».
Põhja prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht Leho Laur selgitas, et mehed suutsid esimese õhtu jooksul külastada viit või kuut lõbustusasutust, vanalinna baare ja üht striptiisibaari ning tarvitada kõikides nendes kohtades ohtralt alkoholi.
Kell 23 oli üks meestest, David [nimi muudetud - toim.], nii purjus, et sõbrad panid ta takso peale ja saatsid hotelli magama. Öösel kella 3 paiku hotelli jõudes avastasid aga britid, et David on kadunud. Mehed samas ei muretsenud, sest teadsid, et nende sõber armastab alkoholi ja on kergesti seltsiv - küllap ta leidis endale seltskonna, kellega koos aega veeta.
9. märtsi hommikul kell 9 polnud aga David endiselt hotelli naasnud ning sõbrad tegid talle esimese telefonikõne. David vastas kõnele, öeldes, et temaga on kõik hästi ja ta on leidnud endale seltskonna, kellega tal on lõbus. Ta oli hommikust saadik uuesti alkoholi tarvitanud ning teatas, et läheb sõprade juurde tagasi nii pea, kui ta pidutsemisest tüdib.
Sõbrad muutusid aga päeva peale üha närvilisemaks ning kell 14.22 alustasid nad Davidi pommitamist kõnede ja sõnumitega. Kaks ja pool tundi ei andnud David mingit elumärki ning kell 17 läks teele järjekordne SMS: «Kuule David, helista, tõsiselt. Lõpeta see lollitamine, tahame teada, et sinuga on kõik korras.»
Sõnumile saabus ärev vastus
Brittide viimati saadetud sõnumile saabus aga vastus. «Sõprade telefoni peale saabus ingliskeelne sõnum, et teie sõber on surnud. Sõbrad püüdsid siis meeleheitlikult jälle helistama hakata ja jällegi sealt ei vastatud,» kirjeldas Leho Laur.
Kell 17.30 palusid ärksamad britid abi hotelli administraatorilt, et too helistaks ise Davidile. Leho Lauri sõnul vastas telefonile eesti keelt rääkiv mees. «Administraatori sõnade kohaselt võis selles kõnes olla natuke vene aktsenti ja sealt öeldi, et sõpra ei ole võimalik telefonile kutsuda, kuna ta on vangis, ta on inimese tapnud ja teda pikka aega enam kätte ei saa,» rääkis Laur.
Seejärel otsustas administraator helistada politseisse. Laur märkis, et politseisse saabunud info oli esialgu puudulik ning see teade võeti teadmiseks.
Britid jätkasid samal ajal sõbra telefoni pommitamist SMSidega ning tekkis esimene pikem dialoog. Küsimusele, kus sõber on, tuli ruttu vastus veatus inglise keeles – kui tahate teda veel näha, siis lunaraha on 5000 eurot väikestes kupüürides.
Politseil tuli sekkuda
«Seda infot tuli kogu aeg juurde, üksteise järel hakkas tulema täpsustavaid kõnesid ja ühel hetkel oli selge, et sellel informatsioonil on tunnused, millele tuleb reageerida,» ütles Laur.
«Kui oli juba selge, et seal on ka ilmselt kuritegelik eellugu, siis ka mina ja läbirääkimisrühm sõitsime tööle,» lisas Põhja prefektuuri läbirääkimisüksuse juht Reimo Raivet.
Leho Lauri sõnul käivitus sellest hetkest n-ö väike mehhanism või masinavärk, mida enam lihtne seisma panna ei olnud.
Politsei sõitis selguse saamiseks brittide juurde, kuid viimased jätkasid isetegevust ning üks neist - Alex - oskas vene keelt ning helistas taas Davidile.
«Praktiliselt visati toru ära ja kuulda oli venekeelset sõimu ning talle vastati ropusti. Alex ise väljendas ennast, öeldes, et see oli n-ö kuritegelik žargoon,» kirjeldas Laur.
Kannatamatud inglased tegid aga veel ühe kõne. «Sealt vastati, et nende sõber on pantvangis ja tema eest nõutakse lunaraha,» märkis Raivet.
«Nõue esitati selliselt, et see on aadress, kuhu tuleb tuua raha ja anti selleks aega pool tundi. Olles ise ka ärevuses, suutis helistaja meelde jätta majanumbri 58 ja ka tänava. Aga seal maja ei ole, seal ei ole hoonet, mitte midagi,» lisas Laur.
Politsei on kõrgendatud valimisolekus
Laupäeva õhtul kell 19 oli tööle kupatatud pool Põhja prefektuuri kriminaalpolitseist – uurijad, jälitajad, läbirääkijad. Jooksu pealt loodi operatsioonistaap, kuhu kupatati erinevate üksuste juhid. Kõrgendatud valmidusse tõsteti kogu pealinna patrullid, kiirreageerimisüksus, komando K, abipolitseinikud, koerajuhid jne. Käivitati kõik tehnilised vahendid, et kadunud välismaalase asukoht välja selgitada.
Üheksa aasta jooksul paarkümend kriisistuatsiooni lahendanud Raivet ja ta läbirääkimismeeskond alustasid samal ajal tööd inglastega. Raiveti sõnul pidi nad sõbrad maha rahustama, sest valmis pidi olema selleks, et David on tõepoolest röövitud ja tema elu on ohus.
Õhtul kell 20 oli Davidi telefon ikka välja lülitatud ning staabis püstitati versioonid, mis võis mehega juhtuda.
«Kogu informatsioon viitas ikkagi sellele, et sündmusel on kuritegelik toon juures ehk et me olime ikkagi valmis selleks, et tegemist ongi reaalse pantvangisündmusega ja reaalse lunaraha nõudmise sündmusega ja et see Briti mees on sattunud mingisugusesse seltskonda, kes üritab tema pealt raha teenida,» selgitas Laur.
Kaasati Briti politsei
Õhtul kell 21 informeeriti toimunust välisministeeriumit, kust omakorda jõudis info Briti saatkonnani, sealt edasi Manchesteri politseini, kes omakorda kihutas kadunud Davidi naise juurde. Eestis oli aga jätkuvalt vaikus ning massiline info läbitöötlemine laienes üle Eesti.
«Kontrolliti kõiki haiglaid, kiirabi väljakutseid, politsei väljakutseid, surnukuure, kõiki sündmuseid, mis eelnesid ja sündmuseid, mis järgnesid sellele kadumisele,» rääkis Laur.
«Samas me hakkasime suhtlema juba ka Suurbritanniaga, kus oli selle kadunud briti mures abikaasa. Ka selle abikaasa juurde suunati Briti läbirääkijad juba, nii et jah, meie läbirääkijate ülesandeks ühelt poolt jäi valmistuda võimalikuks kontaktiks kurjategijatega ja rahustada Davidi sõpru ja samas olla kontaktis ja vahetada informatsiooni Briti läbirääkijatega,» selgitas Raivet.
Esimene ring tipnes tulemusteta.
Politsei pidi välja mõtlema uued tööversioonid
Kell 22 laupäeva õhtul algas teine ring ehk samal ajal kui laupäevaõhtune Tallinn kihas melust, alustasid politseijõud varjatult Kelmiküla, Kalamaja ja Pelgulinna sektorite massilist läbikammimist aadress aadressi haaval.
Kell 22.30 tuli lõpuks Davidi telefonilt kõne tema abikaasale Manchesteri. Helin katkes aga kohe pärast esimest kutsumist ning naine ei jõudnud vastata. Sellest hetkest oli Davidi telefon lõplikult välja lülitatud.
Ööl vastu 10. märtsi, ajal kui üle saja politseiniku kammis hommikuni linnas aadresse, ööklubisid, keldribaare ja lõbumajasid, töötas Raiveti meeskond detailideni läbi inglaste seiklused Eestis. Kell 8 hommikul tõsteti tahvlile uued tööversioonid.
«Tööle tuli hakata selle küsimusega, kas see britt on elus. Temast ei olnud mingisuguseid märke. Me hakkasime aina rohkem ja rohkem jõudma järeldusele, et lunarahanõue kui selline ei ole siiski nende potentsiaalsete kurjategijate eesmärk, vaid võib-olla meile antud jälgede segamiseks. Sellest tulenevalt võisime me arvata, et britt võib olla surnud kuriteo tagajärjel või terviserikke tagajärjel. See oli üks võimalus, et ta on tapetud. Teine võimalus - alkohol ja tervis ehk mingisugused tervislikud probleemid ja hiljem tekkinud segadus ja kohkumus, et mis nüüd saab ja mida nüüd teha,» selgitas Raivet.
Teise versioonina jäi ikkagi üles ka rumal nali. «Aja möödudes ja päeva edenedes see rumala nalja versioon aina rohkem kahanes, sest oli raske uskuda, et selline normaalne mõtlev inimene võiks nii kaua valmistada niivõrd suurt meelehärmi oma perele ja sõpradele,»lisas ta.
Uued juhtlõngad
Pühapäeval kell 12 toimus aga lõpuks mingi läbimurre. Viimase kahe ööpäeva jooksul politseile saabunud paarituhande telefonikõne läbikammimine andis uue õlekõrre - leiti kaks kõnet samast ööst, kui David kaduma läks. Esimeses kõnes teatas tähelepanelik linnakodanik, et märkas Kalamajas inglise keeles rääkivat meest, kes seisis vaevu jalul ja katsus autode uksi.
«Mingil hetkel tuli samalt isikult järgmine kõne, kus ta täpsustas, et see välismaalane on püsti tõusnud ja tema juures on mingi seltskond. Ta kirjeldas nii palju, kui ta oskas selle seltskonna tundemärke ja ütles, et need inimesed liikusid sealt minema. See oli suur samm edasi. Ja see, et meil olid tundemärgid, tähendab, et meil on, mida kontrollida,» selgitas Laur.
Kell 13 käivitus öö läbi kestnud Kalamaja ja Pelgulinna läbikammimine otsast peale. Otsiti kindlate tundemärkidega mehi, kes tunnistaja väitel Davidi öösel kaasa viisid. Neist üks oli karguga. Künoloogid töötasid tänav-tänava haaval jälituskoertega läbi sündmuskoha ümbruse, et leida mingi märk kadunud inglasest – riidetükke, dokumente, verd või mida iganes.
Samas hakkas rolli mängima ka politseinike väsimus.
Kell 13.30 toimus aga järgmine läbimurre. Tehniliste vahendite abil tuvastati üks Eesti mobiilinumber, kust on kadumise ööl helistatud Davidi telefonile. Jälitajatele tekkis esimene reaalne niidiots: ühe eestlase nimi. Politsei kommunikatsioonibüroo jättis seetõttu meediale välja saatmata ka juba valmis trükitud abipalve.
«Me tegime kindlaks, kus ta asub, milline on tema tutvusringkond ja milline on tema elustiil jne. Kogusime kõikvõimalikke andmeid tema ja ta lähedaste, tema sõprade ja tema liikumiste kohta,» kirjeldas Laur.
Kell 14 alustasid Manchesteris politsei läbirääkijad lendu Tallinna, inglase meeleheitel abikaasa lennuk startis õhtul.
Politsei valmistus ründama
Eestis võeti samal ajal tehnilise ja füüsilise salajälgimise alla Davidile helistanud isik. Tema elukoha juures võttis positsioonid sisse rünnakuvalmis Komando K.
«Me olime valmis milleks iganes, olime valmis selleks, et meil tuleb läbirääkimisi hakata pidama nüüd juba näiteks korteriukse taga ja inimröövist kui sellisest saab pantvangidraama,» meenutas Raivet.
Üllatav lahendus
Kell 19 hüppas äkki mees, keda politsei on ühe korteri juures tunde salaja passinud, autosse ja hakkas Tallinnast välja Narva suunas sõitma. See tõstis aga omakorda uusi versioone - alates pantvangi linnast äratoimetamisest kuni võimaliku laiba peitmiseni.
Kell 19.30 võttis K-komando Peterburi maanteel jälitatava rajalt maha ning kihutas tagasi Tallinna. Enam kui saja politseiniku jaoks oli operatsioon kestnud juba 26 katkematut tundi.
Kadunud inglase viimasest elumärgist oli möödas üle 30 tunni. Kurnava inimröövi lahendus näis käegakatsutav, sest kinni peetud mees oli ühe karguga.
Kell 20 algas Tallinnas murranguline ülekuulamine ja siis selgus midagi rabavat.
«Selgus see, et 30 tundi tööd ja 30 tundi vaeva sai lahenduse selliselt, et meesterahvas, keda me arvasime, et on pantvangi võetud ja kelle eest lunaraha nõuti, oli elus ja terve,» selgitas Raivet.
Rohkem kui ööpäev kestnud rahvusvahelise suuroperatsiooni algatas lihtsalt üks halb nali. Selle taga oli väike seltskond edukaid ja viisaka renomeega Eesti ettevõtjaid, kes leidsid umbjoobes inglase lumehangest, võtsid ta oma sõbra korterisse kaasa ja panid temaga kaks päeva katkematult pidu. Nii korteris kui üle linna erinevates lõbustusasutustes.
Kui sõbrad hakkasid kadunud Davidit otsima, otsustasid purjus eestlased enda arvates nalja teha ja hakkasid tüütuks muutunud sõpradele ise vastama. Et nende pahaaimamatu huumor tõmbas käima rahvusvahelise pantvangidraama, ei olnud neil aimugi.
Naljaga mindi lausa nii kaugele, et Davidist tehti peomöllus fotoseeria, mis ei jäta fantaasiaks palju ruumi. Pilte, mille politsei leidis alles hiljem, ei jõutud aga ära saata, sest Davidi telefoni aku sai tühjaks. Samal põhjusel katkesid ka naljameeste ärevad pantvangisõnumid 9. märtsi õhtul, mistõttu arvas teadmatuses sipelnud politsei, et David on koguni surnud.
Davidi ise väitis hiljem politseile, et oli nii kapitaalselt purjus ja ei mäleta kahest päevast mitte midagi.
«Ühelt poolt oli see kergendus: inimene on elus ja terve. Teiselt poolt - väga rumal nali, mis pani rakkesse terve hulga politseiametnikke ja inimesi. Ma ei saa öelda, et ma vihane olin, aga veidi pettunud küll, et sellised inimesed selliseid nalju teevad,» tõdes Raivet.
«Kui inimene on hädas, loomulikult, peabki aitama ja see on ainult positiivne, et teda ei jäetud vedelema lumehange, et ta ei külmunud surnuks või et ta ei sattunud tänaval kuriteo ohvriks. Teisest küljest oleks olnud mõistlik teavitada tema sõpru ja politseid mitte sellest, et inimene on röövitud, vaid anda sellele asjale objektiivne hinnang - et ta on meie juures, temaga on kõik hästi,» rääkis Leho Laur.
«See käitumine, mis tingis politsei reageerimise, oleks tinginud samalaadse reageerimise igas teises riigis ja või igas teises linnas. Sisuliselt terve mõistusega inimestena oleksid nad pidanud aru andma, mida see endaga võib kaasa tuua,» lisas ta.
Kogu toimunu aga maksab kinni paraku maksumaksja. Nimelt puudub täna Eestis seaduslik alus, et neilt naljameestelt operatsiooni maksumus välja nõuda. Veelgi enam - täna on politseil ainus võimalus libainimröövi lavastanud mehed vastutusele võtta, kui üldse, ainult väärteo korras. Seegi vaidlus, mis lõpeb heal juhul paarisajaeurose trahviga, on kohtus alles pooleli.