Tänases ETV saates «Vabariigi kodanikud» räägiti rahvastikuprotsessidest Eestis - kuidas on saanud Eestist lähteriik ning milleni võib ulatuslik väljaränne viia.
Tiit Tammaru: Eestis on väljarände taustal rahvusriik tugevnenud
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
12. november 2013, 21:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki 6000se rändesaldoga, st lahkujaid on 10 000 ja naasejaid 4000, on Eesti lähteriik, ei pea saatekülaliste arvates kartma riigi hääbumist.
Sotsiaalteadlase Tiit Tammaru sõnul koosneb väljaränne erinevatest komponentidest ning vaadates, kes väljarände võimalust kasutavad, selgub, et selgelt on lahkujate hulgas ülekaalus teisest rahvusest inimesed. «Eesti on tegelikult üks väheseid riike Euroopas, kus väljarände taustal on rahvusriik tugevamaks muutunud,» märkis Tammaru.
ÜROs rahvastikuteadlasena ametis oleva Andres Vikati sõnul ei ole võimalik väljarändele kätt ette panna, sest võimalusi on igal pool ja inimesed kasutavad neid, küll aga on tema arvates ka Eesti aastate jooksul atraktiivsemaks muutunud. «Võiks pingutada selle nimel, et ka haritud spetsialistidel oleks motivatsiooni siia jääda,» tõi Vikat välja ühe meetme, kuidas püüda rände seisukohalt olukorda soodsamaks muuta.
Vikat tõi saates välja, et kõige kurvem stsenaarium näeb ette, et Eestis elab aastal 2050 miljon inimest, kuid see saab juhtuda vaid siis, kui kõik rahvastikuprotsessid on negatiivsed, samas aga märkis ta, et rahvastiku vähenemist ei peetagi arenenud maades probleemiks, sest see pole heaolukasvule takistuseks, probleemid tekivad aga siis, kui pole võimalik tõsta inimeste elukvaliteeti.