Reform: ameeriklased ei tee meie valimiskampaaniat

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal Foto: Peeter Langovits

Kommenteerides raadios kõlanud väiteid, märkis Reformierakonna peasekretär Kristen Michal, et erakond ei kavatse palgata riigikogu valimistel edu saavutamiseks USA taustaga kampaaniameistreid.

«Täna me veel ei tegele kampaaniaga, vaid oleme keskendunud sisulisele programmitööle, mis on alles pooleli. Kampaania osas on meil alati olnud läbivaks jooneks positiivsete lahenduste pakkumine, mitte laim ja sõim, ja usun, et ka sel korral jääb see nii,» ütles Michal Postimees.ee’le.

«Ameerika nõustajaid kampaanias pole plaanis olnud, pigem otsime siinsete ekspertide, erialainimeste, kodanike ja ka kodanikuühenduste mõtteid.»

ERRi uudistejuht Urmet Kook väitis nimelt eile Raadio 2 saates «Olukorrast riigis», et Keskerakond kasutas mulluste europarlamendi valimiste ja kohalike valimiste eel Ameerikast pärit suurte kampaaniate juhtimise kogemusega nõustajaid.

«Mis on teiste erakondade vastus? Ma olen kuulnud, et Reformierakond plaanib endale tuua riigikogu valimistel samamoodi Ameerikast nõustajad,» rääkis Kook.

«Me näeme, et ameerikalik kampaania, kus on suured vastandused, kus räägitakse rohkem sümbolitest ja lihtsustatud skeemidest, tuleb üha enam jõuliselt Eestisse.»

Michal väitis, et on pisut üllatunud, et täna kiputakse rääkima valimiskampaaniatest, samas kui sisu ja järgmise nelja aasta programm võiks tulla enne seda.

«Ma ütleks, et erinevalt teatrist, peab poliitikas siiski olema sisu ja ideed, mitte vaid trummipõrin,» rääkis ta, viidates NO99 reedesele suuretendusele «Ühtne Eesti Suurkogu».

Näiteks on Michali sõnul oluline teada, millised on valikud rahanduses, et Eesti oleks edukas edasi. Teiseks, millised on valikud hariduses, et haridus oleks konkurentsivõimeline. Kolmandaks, kas saame anda lastele paremad tingimused lasteaias või vabal ajal.

«Valimised peaks minu arvates olema eeskätt sisulised ideede võistlused, mitte negatiivne ärapanemine kõigile või osadele,» ütles Michal.

«Kõigilt ühiskondliku debati osalistelt tuleks küsida - mis on sinu positiivne programm - et mis on need ideed, mida sa kannad. Kui seda pole ja on vaid sõnum, et kõik on pahasti ja poliitikud on pahad...., siis pole ju debatti, vaid on karjumisvõistlus ühise madalaima võimaliku ühisnimetaja tasemel.»

Ta lisas, et siin on ka meedial suur vastutus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles