Tagasi mobiilivaatesse

Eesti uudised

:

Seadusemuudatus muudab kaks linna aleviks

Siseministeeriumis valminud seadusemuudatus muudab kõik Eesti alevikud aleviteks, toob endaga ilmselt Kallaste ja Mõisaküla linnade muutumise aleviteks ja võib tekitada Haabneeme linna.

Praegune seis omavalitsustes ei anna enam kuigi selget aimu sellest, mis asi on linn, alev või alevik. Nii näiteks on 1620 elanikuga Vahi küla Tartu külje all või 5634 elanikuga Haabneeme alevik oluliselt suuremad kui 899 elanikuga Mõisaküla või 963 elanikuga Kallaste linnad.

Kooskõlastusringile läinud Eesti territooriumi haldusjaotuse muutmise seaduse eelnõu kohaselt antakse omavalitsustele 2019. aastani aega ise oma staatuse muutmiseks või siis asub regionaalminister 2018. aastal kontrollima haldus- või asustusüksuste liigi vastavust seadusele. 2019. aasta 1. jaanuaril on muudatused ellu viidud ja päris kindel on see, et kõik Eesti 186 alevikku muudetakse kas aleviteks või siis hoopis küladeks juhul, kui elanike hulk on kahanenud alla saja. Aleviku mõiste kaob sootuks.

Seni peeti alevikeks 300-1000 elanikuga tiheasustusega asulaid,  sellest suuremad võisid aga saada aleviteks. Edaspidi saavad aleviteks seega kõik vähemalt 300 elanikuga tiheasustusalad. Eestis on praegu ainult 12 alevit, neist ainsana on Vändra alev ka iseseisev omavalitsus.

Niisiis võib praegune alevik ja ka tulevane alev jääda alevistaatusest ilma juhul, kui elanikke on alla saja ning teisalt võib aleviks saada tiheasustusega küla, mille elanike hulk ületab 300 piiri. Sarnane loogika kehtib ka linnade puhul – linnaks võib edaspidi saada vähemalt 5000 elanikuga tiheasustusega asula. Sellisteks linnakandidaatideks võiks tulevikus kujuneda Peetri või Haabneeme alevikud Harjumaal. Samal ajal jääb linna staatusest ilma juhul, kui elanike hulk kahaneb alla tuhande ja just nõnda on juhtunud Kallaste ning Mõisakülaga. Eestis on kokku 47 linna ja leidub teisigi ohtliku piiri serval asuvaid linnu. Kui enam kui 5000 elanikuga alevi linnaks saamise otsus on puhtalt kohaliku volikogu teha, siis linna alevikuks kahanemise üle otsustab lõppkokkuvõttes riik.

Kallaste ja Mõisaküla linnad muutuks niisiis valdadeks, mis on samal ajal ka alevid. Linnade ja/või alevite liigi «kahandamisel» peab regionaalminister siiski eelnõu kohaselt arvestama haldusüksuse ajaloolise järjepidevusega ning kuulama ära kohaliku omavalitsuse volikogu arvamuse. Samas tuleb eelnõust selgelt välja, et volikogu seisukoht on üksnes nõuandev ja lõpliku otsuse langetab vabariigi valitsus. Ka jääb üsna ümaraks ajaloolise järjepidevuse mõiste.

Loe Postimehe paberväljaandest või Postimees Plussist, mida sellest arvavad regionaalminister Siim Kiisler, inimgeograaf Rein Ahas ning Mõisaküla ja Kallaste linnade juhid, aga ka Peetri alevikuvanem.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
MärksõnadalevalevikhaldusjaotusKallastelinnMõisakülaSiim-Valmar Kiislersiseministeerium
tänase «Foorumi» poliitüllatus
Sponsoreeritud artiklid
eksamitulemus intiimteenuse eest
arvamusplats
reporter.ee videod
toompea naljamehed
erakorraline väljaminek - 3 tonni komme
koolitulistamise juhtum kohtus
Gallup

Kas kellegi teise alkoholitarbimine on sulle ebamugavust või kahju tekitanud?

Küsitluses on osalenud 4099 inimest
kirev gloobus
Elu24 uudised
Viimased uudised
TervisKõik
MajandusKõik
SportKõik
TallinnKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
Ajakiri HelloKõik
Postimees +Kõik
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Alise (Alice) Talvik

75

Alise (Alice) Talvik

endine telediktor

Kalle Laane, 66

sotsiaalterapeut

Jüri J.Dubov, 63

kujundusgraafik

Virve Kurbel, 59

tantsupedagoog

Sven Jürgenson, 53

diplomaat

Tiit Kalluste, 53

akordionist, pedagoog ja helilooja

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA

Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud