Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Seadusemuudatus muudab kaks linna aleviks

Siseministeeriumis valminud seadusemuudatus muudab kõik Eesti alevikud aleviteks, toob endaga ilmselt Kallaste ja Mõisaküla linnade muutumise aleviteks ja võib tekitada Haabneeme linna.

Praegune seis omavalitsustes ei anna enam kuigi selget aimu sellest, mis asi on linn, alev või alevik. Nii näiteks on 1620 elanikuga Vahi küla Tartu külje all või 5634 elanikuga Haabneeme alevik oluliselt suuremad kui 899 elanikuga Mõisaküla või 963 elanikuga Kallaste linnad.

Kooskõlastusringile läinud Eesti territooriumi haldusjaotuse muutmise seaduse eelnõu kohaselt antakse omavalitsustele 2019. aastani aega ise oma staatuse muutmiseks või siis asub regionaalminister 2018. aastal kontrollima haldus- või asustusüksuste liigi vastavust seadusele. 2019. aasta 1. jaanuaril on muudatused ellu viidud ja päris kindel on see, et kõik Eesti 186 alevikku muudetakse kas aleviteks või siis hoopis küladeks juhul, kui elanike hulk on kahanenud alla saja. Aleviku mõiste kaob sootuks.

Seni peeti alevikeks 300-1000 elanikuga tiheasustusega asulaid,  sellest suuremad võisid aga saada aleviteks. Edaspidi saavad aleviteks seega kõik vähemalt 300 elanikuga tiheasustusalad. Eestis on praegu ainult 12 alevit, neist ainsana on Vändra alev ka iseseisev omavalitsus.

Niisiis võib praegune alevik ja ka tulevane alev jääda alevistaatusest ilma juhul, kui elanikke on alla saja ning teisalt võib aleviks saada tiheasustusega küla, mille elanike hulk ületab 300 piiri. Sarnane loogika kehtib ka linnade puhul – linnaks võib edaspidi saada vähemalt 5000 elanikuga tiheasustusega asula. Sellisteks linnakandidaatideks võiks tulevikus kujuneda Peetri või Haabneeme alevikud Harjumaal. Samal ajal jääb linna staatusest ilma juhul, kui elanike hulk kahaneb alla tuhande ja just nõnda on juhtunud Kallaste ning Mõisakülaga. Eestis on kokku 47 linna ja leidub teisigi ohtliku piiri serval asuvaid linnu. Kui enam kui 5000 elanikuga alevi linnaks saamise otsus on puhtalt kohaliku volikogu teha, siis linna alevikuks kahanemise üle otsustab lõppkokkuvõttes riik.

Kallaste ja Mõisaküla linnad muutuks niisiis valdadeks, mis on samal ajal ka alevid. Linnade ja/või alevite liigi «kahandamisel» peab regionaalminister siiski eelnõu kohaselt arvestama haldusüksuse ajaloolise järjepidevusega ning kuulama ära kohaliku omavalitsuse volikogu arvamuse. Samas tuleb eelnõust selgelt välja, et volikogu seisukoht on üksnes nõuandev ja lõpliku otsuse langetab vabariigi valitsus. Ka jääb üsna ümaraks ajaloolise järjepidevuse mõiste.

Loe Postimehe paberväljaandest või Postimees Plussist, mida sellest arvavad regionaalminister Siim Kiisler, inimgeograaf Rein Ahas ning Mõisaküla ja Kallaste linnade juhid, aga ka Peetri alevikuvanem.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Viimased uudised
E24
Sport
TallinnCity
Naine
XXVI laulu- ja XIX tantsupidu
48h populaarsemad teemad
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
Välisuudised
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
SOOV.EE
Juhtimine
Elukeskkond
Sünnipäev täna - 17. aprill

Palju õnne!

Riho Terras

47

Riho Terras

kaitseväe juhataja

Lagle Parek, 73

poliitik

Mare Pork, 64

psühholoog

Arvo Junti, 61

poliitik ja vandeadvokaat

Tiina Tammetalu, 53

maali- ja installatsioonikunstnik

Margus Vahemets, 52

klarnetist

Tarmo Sumberg, 51

ettevõtja

Andrus Kallastu, 47

helilooja ja dirigent

Tarmo Türkson, 47

riigiametnik

Marko Luhamaa, 39

karateka

Tambet Pikkor, 34

kahevõistleja

Horoskoop
Tartu Postimees
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
Valga
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist
Valuutakursid
USD
0,723 EUR
GBP
1,214 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,11 EUR
RUB
0,02 EUR
=
Kursid seisuga: 16.04.2014