/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/02/19/20103t1hda07.jpg)
Parlamendi põhiseaduskomisjon viis erakonnaseaduse eelnõusse andmekaitse inspektsiooni ettepanekul muudatused, mille kohaselt ei pea parteid uutest ja lahkunud liikmetest enam kindlaks kuupäevaks teada andma, vaid muudatusi tehakse nimekirjades jooksvalt.
Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Väino Linde ütles BNS-ile, et kui eelnõu teine lugemine neljapäeval lõpetatakse, jõuab seadusemuudatus lõpphääletusele järgmise nädala kolmapäeval.
Kui algse eelnõu kohaselt pidanuks erakondade juhatused esitama kohtu registriosakonnale liikmete terviknimekirja korra kuus, siis hiljem toetas komisjon ettepanekut, mille järgi tulnuks parteidel teada anda vaid liikmeskonnas toimunud muutustest ja sedagi ühe korra kvartalis.
Nüüd viis põhiseaduskomisjon eelnõusse aga sätted, mille kohaselt avalikustab kohtu registriosakond erakondade liikmete nimekirjades toimunud muudatused viivitamatult mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri veebipäringusüsteemis.
«Järgmise aasta algusest tehakse nimekirjades muudatusi pidevalt ja süstemaatiliselt ning mingit tähtaega selleks enam ei anta,» lausus Linde.
Praegu peavad erakonnad liikmete nimekirja esitama ühe korra aastas, iga aasta 1. veebruariks. Lisaks nõutakse veebipäringusüsteemis avalikustatavaid nimekirju enne riigikogu ja europarlamendi valimisi. Seoses nimekirjade pideva uuendamisega selline kohustus edaspidi kaob.
Eelmise aasta suvel põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõu on ajendatud soovist muuta praegust olukorda, kus hoolimata seaduses sätestatud keelust kuuluvad kümned inimesed korraga mitmesse parteisse. Registri andmetel on selliseid inimesi praegu 187.
1. jaanuaril jõustuv eelnõu näeb ette, et kui inimene on kantud mitme erakonna nimekirja, jääb ta liikmeks parteis, kuhu ta on kõige hiljem astunud. Register peab tegema nimekirjades vajalikud muudatused tuleva aasta 20. jaanuariks.
Mitmesse parteisse kuulujate arv on püsinud saja ümber alates 2007. aasta lõpust, sama aasta kevadel oli neid aga üle 700.
Toona püstitas omamoodi rekordi 66-aastane Raivo Rajamäe, kes oli ühtaegu nelja erakonna liige: juba kümmekond aastat oli ta kuulunud nii Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL), Rahvaliitu, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kui ka Eesti Demokraatlikusse Parteisse. Nüüd kuulub mees vaid IRL-i.
Probleemile juhtis juba 2008. aasta novembris tähelepanu õiguskantsler Indrek Teder, kelle sõnul ei reguleeri erakonnaseadus ega mittetulundusühingute seadus otseselt olukorda, kus sama inimene esitab vaatamata seaduses sisalduvale keelule avalduse mitme erakonna liikmeks saamiseks.
Erakonnaseaduse kohaselt võib vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik või püsivalt Eestis elav sama vana Euroopa Liidu kodanik kuuluda korraga ainult ühte Eestis registreeritud erakonda.