Matus 71 aastat hiljem

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
30. novembril sängitati Elva kalmistul esivanemate mulda 1942. aastal Krimmis langenud Venemaa eestlasest punaarmeelase Artur Hoobi säilmed.
30. novembril sängitati Elva kalmistul esivanemate mulda 1942. aastal Krimmis langenud Venemaa eestlasest punaarmeelase Artur Hoobi säilmed. Foto: Žanna Sokalava / slavia.ee

Tänavu mais leidsid Krimmi sõjaotsingurühma Patriot liikmed 28 inimese säilmed. Nagu hiljem selgus, oli üks neist Venemaa eestlane Artur Hoop.

Novembri lõpupäeval sängitati Elva linnakalmistul pidulikul mälestustseremoonial mulda 1942. aasta kevadel Ukrainas Krimmis Kertši lähedal langenud punaarmeelase Artur Hoobi põrm. Kuni tänavu kevadeni peeti meest teadmata kadunuks.

Adžõm-Uškai kivimurd on läinud Teise maailmasõja ajalukku. Kertši-Feodossija verise dessantoperatsiooni ajal, mis algas 1941. aasta detsembris, osutusid ligi 10 000 sõjaväelast, kes katsid Nõukogude armee põhijõudude taganemist, neist äralõigatuks ning varjusid Adžõm-Uškai kivimurrus, tõmmates endale kaitses suuri sakslaste jõude. Tuhanded sõdurid hukkusid. Garnison pidas kivimurrus vastu 1942. aasta maist oktoobrini. Kui sakslased neist võitu said, oli ellu jäänud vaid 48 inimest.

Tuvastamine noa abil

Kevadel leitud 28 inimese säilmetest õnnestus identifitseerida vaid kaks isikut: Mihhail Malašenko ja Artur Hoop. Selgitanud välja, et viimane on eesti juurtega, teatasid Krimmi uurijad asjast Tallinna kolleegidele klubist Front Line.

Klubi juht Andrei Lazurin rääkis, et sealsed otsingurühma liikmed vaatasid hoolikalt läbi ning puhastasid ja pesid võitlejate isiklikud esemed, nööbid ja säilinud varustuse ning avastasid surimedaljoni, milles olid säilinud Malašenko andmed. Ka Hoobi põrmu juures leidus samasugune medaljon, ent selle sisu pole säilinud. Asja päästis samast leitud taskunuga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles