Kui kallis on riigile üks laps?

Anneli Ammas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perede lapsetoetus.
Perede lapsetoetus. Illustratsioon: Pm

Kui kuulata üldlevinud ja eriti poliitilisi sõnavõtte teemal, kui palju riigi ehk õigemini meie ühisest rahakotist lastele panustatakse, siis jääb mulje, et ainuke summa, mis laste jaoks jagatakse, on 19,18 eurot lapsetoetust. Tegelik pilt on siiski märksa mitmekesisem.

ERINEVUSED: osa perede eelarvest katab riigitugi mõne protsendi, teiste puhul võib riigitugi ulatuda 40-60 protsendini

Ühisest rahakotist kulub laste kasvatamiseks, harimiseks ja tervise eest hoolitsemiseks nii vanematele peo peale kätte kui ka kaudsemalt otse lastele kümnetes kordades suuremaid summasid, mida me enamasti kokku ei loe.

Postimees proovis erinevaid lastele ühisrahakotist kuluvaid summasid kokku lugeda nelja võimaliku pere näitel. Raha kätte summadest näiteks vanemahüvitis, üksikvanematoetus, puudega lapse toetus, tudengitoetus, kutsekooli õpilase toetus, ranitsatoetus, sünnitoetus, pere toimetulekutoetus. Või need, mis pere rahakotis ei kajastu, aga mis samuti solidaarselt laste jaoks mõeldud: koolilõuna toetus, huvikooli toetus, laste hambaravi ja kogu muu ravi, rääkimata summadest, mida ühisest rahakotist laste harimisele kulub. Arutleda võib selle üle, kas need summad on küllat suured või peaks laste heaks veel panustama. Arutleda võib sellegi üle, kas rohkem peaks panustama raha peo peale kätte toetustesse või pigem nn kaudsetesse laste arengut soodustavatesse summadesse. Põhimõtteline on ka küsimus, kas kõigisse tuleb panustada võrdselt, tõstes mitmekordseks universaalse lastetoetuse, nagu on ette pannud sotsiaaldemokraadid või püüda iga lapse võimalusi võrdsustada, sõltumata nende vanemate võimekusest peret ülal pidada. Milline summa on optimaalne, mis ühe lapse toitmiseks, katmiseks, harimiseks peaks olema? Või millised asjad peavad lapsel hädapäraselt olema, kas ta peaks saama korra aastas silmaringi laiendamiseks reisil käia? Ja kuidas lapse kohta kuluvat summat arvestada, kui laps käib näiteks hariduslike erivajadustega või internaatkoolis, mille puhul kaetakse lapse igapäevased kulud suurel osal nädalast ühisrahakotist?

Me ei tea ega arvesta, kui palju tuhandeid võib maksta meile tehtud operatsioon või kui palju tegelikult maksavad soodustusega ostetud ravimid, aga võiks ju teada, et keskmiselt kulub igaühe, ka laste ravimisele aastas vähemalt 300 eurot. Samamoodi ei tule me selle peale, et hariduseelarve 800-900 miljoni euro sees kulub ühe lapse õpetamiseks ligi 3000 eurot aastas.

Tõsi, need tuhanded ja sajad eurod ei aita lastele õhtusööki valmistada – lõunasöögi on nad põhi- ja kutsekoolis enamasti riigi- ja kohaliku omavalitsuse araha eest saanud – või vettpidavaid saapaid osta. Selleks peab reaalset raha olema ja kui seda napib, küünitaks käe riigi ehk meie ühisesse rahakotti, mis pole aga samamoodi kummist nagu enamiku perede rahakott.

Kui palju raha ühiskaukast konkreetsetele peredele jagub?

Postimees ei avastanud maailma, kui nelja pere näitel selgus, et neist kaks peret ei vajaks tegelikult üldse ühisest rahakotist midagi peale selle, et riik tagab nende lastele hariduse ja tervise. Nende sissetulekutest moodustavad toetused napi mõne protsendi, mis on sisuliselt laste kommiraha.

Avastus ei ole seegi, et kõige raskem ots otsaga toime tulla on vähemalt kahe lapsega oluliselt alla keskmise palga teenival üksikemal – pereliikme kohta võib ta meie näitel arvestada 280 euroga kuus või veel vähem, kui üksikvanema enda sissetulek miinimumi kanti jääb. Nende otsesed toetused - lastetoetus, tudengi stipendium ehk vajaduspõhine õppetoetus, üksikvanema toetus, spordi- ja huvitegevuse toetus – täidavad 15 protsenti pere eelarvest.

Aga kui rääkida suurest perest, meie näites 6-lapseline, siis nende sissetulek ühe pereliikme kohta tuli meie arvutuste järgi isegi suurem kui üksikemaga perel – üle 300 euro. Kindlasti on rohkelt suurperesid, kus 300-eurone summa inimese kohta on vaid unistus. Muidugi pole ka 300 eurot summa, millega laste silmaringi toredate reisidega laiendada või uhkeid arvuteid osta. Aga tugi, mida see pere ühisest rahakotist saab, on ligi 40 protsenti pere eelarvest. 29 000 eurost on neil üle 11 000 kõikvõimalikud toetused.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles