Eelmisel kuul lahkus riigikogu kantselei teenistusest kümme inimest, neist neli töötas fraktsioonide juures.
Kaadrivahetus Toompeal
7. jaanuar 2014, 00:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Detsembris läks «vabatahtliku koondamise» läbi töölt ära üks riigikogu kantselei kolmest asedirektorist, juristiharidusega Janek Laidvee.
«Seoses teenistuse ümberkorraldamisega ei soovinud jätkata muutunud ülesannetega teenistuskohal ja valis koondamise riigikogu kantselei asedirektor, kes oli kantseleis töötanud 2001. aastast,» ütles kantselei pressinõunik Martin Vallimäe.
Laidvee ütles eile, et tema äramineku ajendiks oli struktuurimuudatus, mille käigus kujundati asedirektori ametikoht ümber.
«Mina olen jurist. Näiteks dokumendihaldus, mis vahetult minu koordineerida oleks jäänud, pole profiili mõttes minu ala, vaid pigem IT valdkond,» rääkis ta.
«Kui ametikoht muutub olulisel määral, võib ametnik avaliku teenistuse seaduse järgi nõuda koondamist ja mina valisin sellise «vabatahtliku koondamise»,» lisas ta.
Laidvee oli suhteliselt tuntud ja avalikult nähtav selle poolest, et ta nõustas riigikogu istungite ajal parlamendisaalis istungi juhatajat. «Nõustasin juhatust ka laiemalt parlamendiõiguse vallas, samuti oli minu ülesandeks komisjonide tegevuse koordineerimine,» lausus ta.
Laidvee ei tahtnud riigikogu kantseleis tehtud struktuurimuudatusele hinnangut anda. «Inimesi on seal liikunud veel, mõni on ka rahulolematum, kuid minul kantseleile mingeid pretensioone ega etteheiteid ei ole,» sõnas ta.
Ehkki Laidvee senine koht koondati, ei kahane asedirektorite arv. Riigikogu kantselei struktuuris on nüüd selle asemel istungiosakonna juhataja-asedirektori koht, mis hetkel on vakantne. Kaks muud kantselei asedirektorit on Aaro Mõttus ja haldusdirektor Alar Pihl.
Riigikogu kantselei direktor Maria Alajõe ütles, et struktuuri- ja personalimuudatused tulenevad soovist paremini toetada riigikogu ja selle organite tööd. «Fookus on olnud pressi- ja haldusteenistuse suuremal efektiivsusel ja kaasaegsusel,» märkis ta.
Detsembris koondati kantseleist ka 2004. aastast kantseleis töötanud autojuht, põhjuseks töömahu vähenemine. Koondati ka dokumendi- ja asjaajamisosakonna toimetaja ning vanemreferent.
Riigikogu avalike suhete osakonnast lahkus aastavahetusel alles oktoobris tööle asunud kommunikatsioonijuht Aivar Pau. Viimase sõnul toimus äraminek omal soovil. «Katseaeg selleks ongi, et saada aru, kas töökoht sobib,» sõnas ta.
Detsembris lahkus ametist ka kauane väljaande Riigikogu Toimetised peatoimetaja, 1997. aastast töötanud infonõunik Helle Ruusing.
Viimatise numbri toimetajaveerus kirjutas Ruusing, et on «kogu selle aasta kõndinud kui vastu tuult» ning pidanud korduvalt vastama küsimustele, mis toode see ajakiri on, kes seda loevad ja sellesse kirjutavad ning kas ajakiri on täitnud talle seatud eesmärke.
Kantselei avalike suhete osakonna juhi Anu Adra-Entsiku sõnul ei tähenda Riigikogu Toimetiste peatoimetaja lahkumine väljaande sulgemist. Edaspidi hakkab seda kokku panema avalike suhete osakond.
Tänavu 3. jaanuari seisuga oli riigikogu kantselei teenistuses 227 inimest, seda on vaid veidi vähem kui eelmise aasta algul – 233 inimest.
Riigikogu kantselei teenistuskohtade keskmine brutopalk ilma fraktsioonide töötajaid arvestamata on tänavu 1484 eurot ja mullu 1396 eurot kuus. Palgakasv leidis kantselei kinnitusel aset tänu kogu avaliku sektori 2013. aasta palgafondi kasvule.
Möödunud aasta jooksul lahkus kantseleist kokku 25 inimest, neist üheksa omal soovil. Koondati 13 ametnikku. Võrdluseks – 2012. aastal lahkus kantseleist 26 inimest. Teenistusse asus 2013. aasta jooksul 18 inimest ja mitu konkurssi on praegu käimas.
Riigikogu kantselei hinnangul on neile kui põhiseaduslikku institutsiooni teenindavale asutusele iseloomulik küllalt stabiilne personal ja vähene kaadrivoolavus. Põhitegevusega seotud üksustes on voolavus püsinud aastate keskmisena stabiilselt viie protsendi juures.