/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
Võib võtta nõrgemat sorti mürki selle peale, et kriminaliseerimise määra planeeritav tõstmine praeguselt 64 eurolt 200 peale põhjustab pisivarguste kahjude plahvatusliku kasvu. Kaupmeeste Liit tegi seetõttu karistusseadustiku revisjoni eelnõu menetlevale parlamendi õiguskomisjonile ettepaneku tuua see määr kompromissina saja euro peale.
«Meie sõnum on lihtne – kriminaliseerimise taseme nii järsk muutmine võib olla päästikuks varaste tegevusele,» ütleb turvafirma G4S valvedivisjoni juht Villu Õun. Tema vastutusala on klientide vara valvamine.
Õunale sekundeerib Eesti Kaupmeeste Liidu juht Raul Puusepp. «Me oleme väga mures. See toob kahjuks paratamatult kaasa kauplustes uue massilise vargustelaine.»
Mees, kes põhitööna juhib börsiettevõtte Tallinna Kaubamaja tegevust, ilmselt teab, millest räägib. Kaupmeestel on negatiivne kogemus viimasest, 2001. aastal toimunud kriminaliseerimise määra kergitamisest tuhandele kroonile ehk 64 eurole.
Siis juhtus üleöö see, et kahju suuruselt muidu kõikuvad (reeglina sajast kroonist mõnesajani) poevarguste kahjud kerkisid hetkega kordades, jäädes reeglina 900-1000 krooni vahele.
Turvaettevõtetes räägitakse tänaseni lugusid tüüpidest, kes kaupluste alkoholilettide ees kalkulaatorid käes seisid ja arvutasid. Selleks, et kohe-kohe algava poevarguse kahju jääks igal juhul alla kriminaalkaristuseni viiva tuhande krooni.
Nii kaupmehed kui turvaettevõtted, ja ilmselt paljudki inimesed on ühel meele, et varast distsiplineerib ähvardav vangla. Vargale väärteokorras mõistetavat rahatrahvi pole pätil reeglina plaanis tasuda. Pisivarga väärteokaristusena arestimajja paigutamise võimalus on paraku vaid teoreetiline. Kogemus näitab, et arestimajades on püsiv ruumipuudus.
Seetõttu pöördusid varaste ohjamise üle muretsevad kaupmehed kompromissettepanekuga parlamendi õiguskomisjoni. «Meie ettepanek oli tõsta kriminaliseerimise määra plaanitava 200 asemel 100 eurole,» ütleb Raul Puusepp. «Paraku selle summa osas meiega dialoogi ei asutud. Öeldi lihtsalt, et see summa (200 - RB) vastab vahepeal toimunud elukalliduse tõusule ja kõik.»
Puusepp ütleb juba klassikaks muutuda ähvardava lause - on kahetsusväärne, et riik alandab taaskord oma halduskoormust ettevõtjate arvelt.
Võib tunduda demagoogiana, ent paraku on selles ütlemises paras annus tõde. Isegi politseis on vaikimisi lepitud teadmisega, et edaspidi tegeletakse pisivarastega veel vähem.
Millega poliitikud pisivarguste dekriminaliseerimist põhjedavad, kes seeläbi enim kannatavad, loe edasi Postimehe paberlehest.