Ei ole mingi uudis, et paljud Eesti noored alustavad narkootikumide tarvitamist väga vara, aga vähe on räägitud sellest, kes neile meelemürke müüvad, et enam pole need kooli ees BMWdes passivad nahktagides mehed, vaid õpilased ise.
ERR: lapsnarkoärikaid on Eestis hirmuäratavalt palju
8. jaanuar 2014, 21:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
17-aastane Timo on ühe Tallinna keskkooli 11. klassi õpilane, ta ei ole narkodiiler, aga tunneb asja, sest erinevad uimastid - alates kanepist ja lõpetades narkoseentega, on Timo ja ta sõprade elus juba aastaid olnud sama iseenesestmõistetavad nagu internetist filmide allatõmbamine või Facebookis passimine, vahendas ETV saade «Pealtnägija».
Timo oli nõus rääkima asjadest õigete nimedega, ent ainult kapuutsi varjust, sest kaaslaste hukkamõist oleks muul juhul välkkiire.
Noormehe sõnul tarbiti tema sõpruskonnas esimest korda uimasteid enamjaolt 12-13-aastaselt, kui alkohoolsed joogid olid «juba nii tavalised».
«Reedel kõik lähevad peole ja sa lähed ka ning lihtsalt võtad endale popsu kaasa, teed seal kuskil nurgas selle ära ja ei joo,» kirjeldas ta tüüpilist tarvitajat. «Sul ei ole hommikul pohmelli ja raiskad tegelikult vähem veidi raha kui nemad (alkoholi tarbijad - toim.) raiskvad selle õhtu jooksul.»
Timo arvates on narkootikume väga kerge kätte saada, kuna müüjaid on palju. «Näiteks kui minu koolis tuleks keegi sellise jutuga, et kuule, mul oleks vaja abi, siis ma võin selle abi talle osutada kümne, viieteist minuti jooksul.»
Timo tunneb oma koolis mitte ainult ühte või kahte, vaid päris paljusid narkodiilereid. Kui ühel ei ole, siis teisel kohe kindlasti leidub vajalikku kraami. Ja see pole vaid ühe koolipoisi edev praalimine. Kuiv statistika kinnitab, et viimase kolme aasta jooksul on konkreetselt narkootikumide müümise, vahendamise või kasvatamise pärast kuriteos kahtlustatavaks tunnistatud lausa 138 alaealist üle vabariigi. See on neli klassitäit poisse ja tüdrukuid.
Põhja prefektuuri narkotalituse juht Kaido Kõplas märkis, et politsei ei saa hinnata, kas narkoärikatest õpilaste hulk on kasvanud või mitte. «Me oleme rohkem sellele tähelepanu pöörama hakanud ja me tabame rohkem diilereid. Varem sellist eraldi väga suurt tähelepanu alaealiste narkokuritegevusele ei pööratud.»
Et lapsed, nende vanemad ja avalikkus saaks aru, et see kõik ei ole tühine tondijutt, vaid reaalne ja üha teravnev probleem, avaldas narkopolitsei «Pealtnägijale» ligi 20 lugu Tallinna teismelistest, kes on viimase kahe aasta jooksul süüdi mõistetud süsteemse narkoäri eest.
2012. aasta veebruaris paljastas politsei narkovõrgustiku, mille stammkundedeks olid muuseas ilusate eesti nimedega koolitüdrukud Koplist. Kanepiäri niite tõmbasid kolm vene nimega poissi, üks 16-aastane ja kaks 15-aastast. Vanem on lõpetanud ainult 6. klassi, nooremad õpivad 8. klassis. Neist üks oli veel paar aastat tagasi tubli jalgpallur, omavanuste liigas linna väravalööjate TOP 10-s. Kõik kolm läksid kohtuotsusega 4-10 kuuks tingimisi vangi.
Enim äritsetakse kanepiga
Timo hinnangul noorte seas heroiini ja muid sellelaadseid meelemürke ei tarvitata. «Kõige levinum on kanep ja siis tuleb ecstasy ja amfetamiin.» Gramm kanepit maksab tema sõnul 20 eurot ja selle kogusega võib noor inimene terve päev lihtsalt istuda kodus ja seda suitsetada.
Amfetamiin maksab 14 eurot gramm. «Tavaliselt on see ka väga, väga halb kraam, mida võib saada 14 euro eest. Aga muidu on 20 eurot gramm. Seda jätkub nagu kaheks lennuks,» selgitas Timo.
Ecstasy-tableti eest tuleb välja käia kuus eurot. «See võib ka rohkem maksta ja võib ka vähem maksta. Sõltub sellest, kui kiiresti see inimene (diiler - toim.) tahab sellest vabaneda.» Mõned noored korjavad mõnu saavutamiseks mürgiseeni.
Timo sõnul saadakse meelemürkide ostmiseks raha peamiselt ikkagi vanematelt, ehkki muidugi mitte sellel eesmärgil, vaid päevarahaks. Müüakse ka oma asju, näiteks mobiiltelefone. Ka Timo on oma telefone maha müünud, et kanepit osta.
2012. aasta juulis tabati mitmesaja grammi kanepiga suurem jõuk kuni 20-aastaseid noori, kelle seas on tehnikumi ja ülikooli õpilasi. Narkoäri enamasti Mustamäel Lepistiku pargis ajanud jõugu liider, kes pani enda kasuks tööle täisealised noormehed, on alles 16-aastane Dima. Veel 6. klassis oma kooli ülelinnalisel peastarvutamise võistlusel esindanud poiss nüüd enam koolis ei käi. Ta elab emaga ja vangis istuvat isa asendavad tihti vahetuvad võõrasisad. Kohus pani Dima tingimisi kolmeks aastaks vangi, kuid sellest neli kuud istus poiss ka reaalselt türmis.
Diilerid pärinevad poolikutest peredest
Põhja prefektuuri narkotalituse juht juhtis tähelepanu sellele, et noored narkoärikad on enamuses pärit poolikutest peredest, kus on kas üks lapsevanem või on kaks, aga üks töötab välismaal.
Küsimusele, miks hakatakse diileriks, vastas Timo, et võibolla neile lihtsalt meeldib olla nö kuulus, mingit populaarsust endale saada. «Raha saab sealt väga vähe ja mina ei tea, kes müüks seda raha pärast,» lisas ta.
Kaido Kõplas sõnul hakatakse narkodiileriks näiteks selle tõttu, et noorel on meelemürkide tarbimisega tekkinud võlad ning tal tuleb hakata keelatud aineid müüma. «Üldjuhul, kõik, keda meie käesoleval aastal tabanud oleme, umbes kümme alaealist müüjat, kõik elavad peost suhu ja on rahahädas ning võlgades.»
Mais 2013 nabiti Lasnamäel kinni kaks arvestatavat narkodiilerit, 16- ja 17-aastased poisid, kellelt saadi kätte mitukümmend grammi marihuaanat ja üle 400 ecstasy-tableti. Neist üks oli oma võrgustikus juba nii kõva tegija, et vahendas uimasteid suuremates kogustes tänavamüüjatele. Teine ostis endale vanemate selja taga salaja vana Audi, et narkoäri kiiremini sujuks. Esimese karistus oli lõpuks üle kolme aasta tingimisi, millest ta istus reaalselt kinni 7 kuud. Teiselt konfiskeeriti auto ja ta pandi tingimisi pooleteiseks aastaks vangi.
Kõplas märkis, et noored olid loonud muljetavaldava keti. «Aga lapsevanemad ei saa aru, et lapsel on auto ja ta mööda Lasnamäed sellega ringi kihutab. See on masendav, et lapsevanemad ei tea, mida lapsed teevad.»
Noorte vahel toimuv narkoäri leiab aset seal, kus on diilerile mugavam. Timo sõnul koolis enam narkootikume kaasas ei kanta, sest kardetakse politsei reide.
Narkotalituse juht soovitab lapsevanemtatel minna õhtupoolikul mõnda Tallinna kaubanduskeskusesse ja vaadata tähelepanelikult, mida noored seal teevad. «20 noort seal, 30 seal ja 10 seal. Kaks-kolm jõlgub ees ja ülejäänud longivad järgi. Mis see põhjus on, miks nad seal on? No miks lapsed käivad seal ja mida nad teevad? Tahes-tahtmata kui nad longivad ja hulguvad ringi, siis neil tekivadki mingid mõtted ja hakkavad mingit jama korraldama,» rääkis Kõplas.
Ta meenutas, et 2008. aastal peeti Tammsaare pargis paari kuuga kinni 11 müüjat. Ühel detsembriõhtul tuli sinna narkoärikas, kelle juurest leiti 760 ecstasy-tabletti. Selle kraami lootis ta maha müüa ühe õhtuga.
Kooli ümber tiirelnud mehed on minevik
See jutt, et koolide ümber ringlevad täiskasvanud kurjategijad, kes üritavad lastele uimasteid sokutada, ei vasta Timo sõnul enam ammu tõele. «Võib-olla kunagi kümme aastat tagasi see oli nii, sest oli kliente vaja, aga nüüd praegusel hetkel on neid kliente niivõrd palju, et nad ei pea mitte kuhugi isegi minema. Nad võivad rahulikult kodus olla ja neilt lihtsalt ostetakse kõik ära.»
Koolilaste narkojutud ja -diilid toimuvad tihti interneti vestluskeskkondades. Näiteks sai politsei kolm aastat tagasi jälile mahlakatele vestlustele, kus õpilased rääkisid samaaegselt 1917. aasta Venemaa revolutsioonist ning pidevatest narkopidudest kanepi, amfetamiini, LSD, seente ja ecstasy´ga. Mis eriti tähelepanuväärne: nende vestluste peategelane oli ühe Tallinna eliitkooli edukas õpilane, kelle keskmine hinne oli 4,7. Seega – unustage müüdid, et korralike perede ja eliitkoolide võsukesed on narkoäri võrgustikust väljas.
«Tõesti on niimoodi, et me oleme kokku sattunud ka noortega, kes on ise tarvitajad ja ka vahendavad narkootilisi aineid ning on ise Eesti noortekoondises. Selliseid on olnud,» kinnitas Kõplas. Ta märkis, et selliseid diilereid jääb vahele ühe enam.
Ent milline on perede hoiak, kui nende laped on narkokuriteoga vahele jäänud? Novembris tundsid seda ehedalt omal nahal Eesti ühe parima kooli, Tallinna Inglise Kolledži õpetajad, kui politsei tabas koolist neli 9. klassi õpilast, kes olid kanepit tarvitanud, ning laste ja nende vanematega peeti maha pikad vestlused.
Kolledži direktor Toomas Kruusimägi jagab sellised noored kahte rühma: ühed on need, kes mõistavad ja teised need, kes arvavad, et see on mõttetu täiskasvanute jutt.
Ka lapsevanemaid võib jagada kahte rühma. On neid, kes on oma laste pärast mures ja on neid, kes arvavad, et mis siin ikka sellest juhtumist suuremat asja teha, vaadake ühiskonda meie ümber, kanep ei ole ju suur patt.
Lapsed: kanep polegi narkootikum
Kogu asja uba on tegelikult selles, et hoolimata kümnetest ennetuskampaaniatest, šokiteraapiatest ja politsei järjepidevatest loengutest koolides, on paljud lapsed tänaseni täiesti veendunud, et kanep ei olegi uimasti. Veelgi enam, mässlevad teismelised kaitsevad end väitega, et Hollandis, Uruguays, Colorado osariigis või kus iganes veel on kanep täiesti legaalne ning Eestil oleks ammu aeg jointid vabamüüki panna. Muidugi unustavad lapsed aga lihtsa detaili, et neis vähestes kohtades on kanepi tarvitamine alaealistele keelatud ja rangelt karistatav.
Kaido Kõplas nentis, et kohtuotsuse saanud noored pahatihti ei saa aru, mida tähendab tingimisi karistus. «Kui saad tingimisi kolm aastat kolmeaastase katseajaga, see tähendab, et järgmine kolm aastat peab mööda joont kõndima.» Tingimisi karistatud noor ei tohi alkoholi tarbida, narkootikumidest rääkimata, ta ei tohi kurjategijatega suhelda jne.
Politseinik tõi näite, kus 17-aastane noormees jäi vahele umbes 15 grammi kanepi müügiga. Teda karistati kriminaalkorras kolmeaastase katseajaga. Aasta hiljem jäi ta uuesti suure narkokogusega politseipatrullile vahele ning talle mõisteti kuus aastat reaalset vangistust.
Hoolimata sellest, millega tipneb narkoeksperiment Ameerikas Colorado osariigis või milline hoiak võetakse kanepi legaliseerimise osas mujal maailmas, on alaealiste narkokuritegevus Eestis tõusnud politsei prioriteediks. Narkopolitsei on lapstarvitajad ja diilerid võtnud senisest teravama tähelepanu alla, sest olukord on hullem, kui kunagi varem.