Antropoloogiline uurimus Eurovisiooni fännidest

Verni Leivak
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esikfilm valmis: Ermo Säks rõhutab, et maailma esimene dokfilm Eurovisiooni fännidest on kõigile, kes Eurovisiooni vaatavad. Kas või salaja.
Esikfilm valmis: Ermo Säks rõhutab, et maailma esimene dokfilm Eurovisiooni fännidest on kõigile, kes Eurovisiooni vaatavad. Kas või salaja. Foto: Peeter Langovits

Kinos Artis nädala pärast esilinastuv Ermo Säksi esimene täispikk tõsielufilm väärib ka tiitlit «maailma esimene», sest keegi pole kunagi varem Eurovisiooni fännidest dokfilmi vändanud.

Kahe aasta eest Balti Filmi- ja Meediakooli teleproduktsiooni ja dokumentalistika magistriõppe kiitusega lõpetanud Ermo Säksil tekkis mõte Eurovisiooni fänne lähemalt uurida täiesti juhuslikult. Kummalisel moel jõudsid temani Facebooki-sõprade vestlused, milles arutati, kus ja kuidas keegi Eurovisiooni ülekannet vaatama hakkab. Peagi selgus, et oli neidki, kes lauluvõistlust vahetult toimumispaigal nautida kavatsesid, ja nii veendus Säks, kel varem Eurovisiooniga sügavamat suhet ei olnud, et seal pole fänne üks ega kaks, vaid sadu – ja üle kogu maailma.

Uurinud, kas lauluvõistlusele kogu hingega kaasaelajatest keegi varem filmi vändanud on, ja leidnud, et mitte, sai mullu otsus Malmösse sõita kiiresti tehtud. Nüüd on «EuroEufooria» valmis.
«Närviline tunne on,» ütleb Säks nädala jagu enne esilinastust, «iial ei tea ju, milliseks kujuneb vastuvõtt.»
Kaamera jälgib fänne juba enne nende Malmösse saabumist ja muidugi ka kohapeal.

Kes veel pole kursis, võtku teadmiseks, et tegemist on äärmiselt värvika seltskonnaga. Igas vanuses naiste ja meestega maailma eri otstest, kes kõik igal aastal mais kohtuvad just seal, kus Eurovisiooni lauluvõistlust peetakse. Lävimine ei piirdu pelgalt lõppvõistlusel kohaloluga; aktiivselt külastatakse ka eri maades peetavaid rahvuslikke eelvoorusid, aasta läbi toimuvaid mitmesuguseid Eurovisioonile pühendatud üritusi, sest fänniklubisid on kümneid. On neidki, kes Eurovisiooniga seotust muuseume loonud, ning üht auväärseimat fänni, 103-aastast daami näeme ka Säksi filmis.

Nagu ka fänne Eestist, Soomest, Norrast, USAst, isegi Austraaliast. Samuti on üheks tegelaseks filmis eesti noormees, kelle puhul fänlus sujuvalt ürituse korraldaja – Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) – koosseisulise  töötaja ametikohaks kasvas.
«Ma ei kujutanud ette, et need kümme päeva Malmös nii rajuks andmiseks kujunevad,» tunnistab esimest korda Eurovisioonile sattunud Säks.

«Võtted kestsid mulle ja toimetaja Marit Ummelasele 20 tundi ööpäevas, samal ajal pidime jõudma materjali «maha» võtta, akusid laadida jne. Üllatas lauluvõistluse mastaapsus – seda ettevõtmist võib julgelt laulmise olümpiamängudeks nimetada –, kostümeeritud fännide rohkus ja ka see, et paljud neist teavad peast teiste maade kohalikes eelvoorudes kõlanud laule. Ja hämmastav, kui palju fänne väljastpoolt Euroopat kohale tuleb!»

Säks veendus kohapeal, et Eurovisioon pole paljudele pelgalt lauluvõistlus, vaid fännid on justkui omamoodi kultuurisaadikud, kel tänu suhtlemisele ja reisimisele avar pilk maailmas toimuva suhtes. Kahju, et osa neist, kes autorit oleks huvitanud, polnud nõus kaamera eest esinema, ning leidus  neidki, kes küsisid selle eest raha.

Olgu lisatud, et Säks suhtub oma filmi tegelastesse suure lugupidamise ja austusega, mitte ärapanemissooviga. Ning mis on vaatajale üllatav – filmis ei kõla ainsatki Eurovisioonil tuntuks saanud laulu. Aga see on autori sõnul taotluslik.
Võimalik, et tänavu mais sõidab Säks Kopenhaagenisse. Kas on
oodata «EuroEufooria 2», näitab aeg.

Esialgu on aga kindel, et Eestist väljaspool hakkab levima filmi teistsugune versioon, ja selle sisu ei soovi Säks esialgu avaldada. On ju film midagi sellist, mille kohta tahab igaüks avaldada arvamust, missugune see peaks või ei peaks olema. Samamoodi nagu enamik inimesi peab end Eurovisiooni-eksperdiks.

Ermo Säks

Sündinud 18. oktoobril 1984 Tartus.

Lõpetanud Tartu Tamme gümnaasiumi,

õppinud Elleri-nimelises muusikakoolis klassikalist laulu, põllumajandusakadeemias agronoomiat.

Lõpetanud Balti Filmi- ja Meediakoolis mängufilmi produtsendi eriala (2010) ja teleproduktsiooni ja dokumentalistika magistriõppe (2012).

Praegu produktsioonifirma Full Frontal juhatuse liige, tegutsenud varem paljude telesaadete, -sarjade, muusikavideote jm tiimides. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles