Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna riigikogus, et Eesti välispoliitika kõige olulisem eesmärk on töötada sihiteadlikult regionaalse julgeolekukeskkonna tugevdamise ning Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamise nimel, selleks võiks tema hinnangul muu hulgas kaaluda näiteks väliskaubandusministri ametikoha loomist ja väliskaubanduskomisjoni moodustamist.
Mihkelson ütles riigikogus peetud välispoliitika arutelul, et Eesti pikaajaline välispoliitiline väljakutse muu hulgas ka julgeoleku vallas on suhted Venemaaga, mis peaksid kujunema heanaaberlikeks, vastastikku lugupidavateks ja kasutoovateks. «See on mõistetavalt pikk protsess, kuid sellele pole alternatiivi,» lausus ta.
Tema sõnul on sisemised arengud ja jätkuvalt raskepärane siirdeprotsess loonud Venemaast keerulise partneri rahvusvahelistes suhetes nii väikestele naabritele kui maailma suurjõududele. «Läinud aasta sügisel peetud suurõppuste Zapad-2013 kogemus kinnitab, et Venemaa ei mõista piisavalt hästi NATO tänast olemust ega hinda alliansi heidutuse sisu. Ka Vene strateegiliste pommitajate õppused Läänemere kohal eelmisel aastal kuulusid samasse valdkonda. Miks on Venemaal vaja kulutada raha ja retoorikat maailma kõige rahumeelsema regiooni ähvardamiseks?» küsis ta.
Nii tuleb Mihkelsoni sõnul silmas pidada, et eelolevad aastad kujunevad väga tähtsaks Põhjala julgeolekukoostöö laiendamisel, idapartnerlusriikide lõimimisel euroatlandi ruumiga ning NATO kollektiivkaitsevõimekuse kasvatamisel, eriti pärast Afganistani missiooni lõppu. «Usutavasti annab NATO sügisene tippkohtumine Cardiffis uue tõuke alliansi tugevnemise ja laienemise suunas,» ütles ta.
Mihkelsoni sõnul ei tähenda julgeolekukeskkonna tugevdamine üksnes heidutusele panustamist, vaid olulisel kohal on ka Eesti rahvuslikest huvidest lähtuv järjekindel diplomaatiline tegevus muu hulgas Venemaa suunal.
Teine lähiaastate strateegiline eesmärk on Mihkelsoni sõnul Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamine. Tema sõnul on praegu Eesti üks suurim siseriiklik mure majanduse liiga aeglane kasv ning piiratud avatus maailmamajanduse tööjaotusele. «Kui me tahame vähendada majanduslikku väljarännet Eestist ning suurendada tasuvate töökohtade arvu, siis peame eeloleva kümnendi jooksul rakendama kõige erinevamaid ressursse Eesti sidumiseks maailma dünaamiliste kasvukeskustega,» lausus ta.
Mihkelson märkis, et välismajanduspoliitika on olnud viimastel aastatel valitsuse tegevuses küll üheks prioriteetseks märksõnaks, kuid siiani on jäänud vajaka koordineerimisest erinevate ministeeriumite ja ametkondade vahel. Esimese sammuna võiks valitsuse töö paremaks sidustamiseks luua tema hinnangul väliskaubanduskomisjoni.
Pärast järgmisi parlamendivalimisi 2015. aastal võiks Mihkelsoni sõnul mõelda aga juba eraldi väliskaubandusministri portfelli loomisele. Tema sõnul ei ahistaks see välisministri ega majandus- ja kommunikatsiooniministri tegevust, küll aga võimaldaks ühel valitsuse liikmel keskenduda sajaprotsendiliselt Eesti positsioonide tugevdamisele välisturgudel.
«Team Finlandia ning Alexander Stubbi tegevus Soomes on siin päris heaks eeskujuks. Miks ei võiks meil endil olla oma Team Estonia,» ütles Mihkelson riigikogus.