Pühapäeval jätkunud koalitsioonikõnelustel saavutasid Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond kokkuleppe, et riik hakkab tasuta koolilõuna toetust maksma lisaks põhikooli õppureile ka gümnaasiumiõpilastele.
Tasuta koolilõunat hakkavad saama ka gümnasistid
16. märts 2014, 13:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis on ikka veel tuhandeid lapsi, kes saavad sooja toitu ainult koolis. Tasuta koolilõuna pakkumine kõigile kooliõpilastele on oluline nii õpilaste tervise kui ka õppetöös edasijõudmise seisukohalt. Otsus puudutab ligi 30 000 kooliõpilast,» ütles läbirääkimistel osalenud Jevgeni Ossinovski.
Lisaks lepiti läbirääkimistel kokku, et eeloleva aasta jooksul analüüsitakse koolikohustuse pikendamise otstarbekust lapse täisealiseks saamiseni või kutsekvalifikatsiooni omandamiseni.
«Ligi kümnendik lapsi katkestab koolitee pärast 9. klassi. Selline haridustase ei ole tänapäeva Euroopa tööturul piisav, mis väljendub ka oluliselt kõrgemas töötuses selles grupis. Uus valitsus seab eesmärgiks analüüsida koolikohustuse tõstmise otstarbekust,» lisas Ossinovski.
Samuti lepiti kokku, et analüüsitakse kõrgkoolides tegutsevate avatud ülikoolide ja kutseõppeasutustes toimuva täiendusõppe olukorda, pidades eesmärgiks õppimisvõimaluste laiendamist mittepäevastes õppevormides ning erarahastuse laiemat kaasamist kutse- ja kõrgharidusse.
«Ligi 30 protsendil Eesti töötajatest ei ole kutse- ega kõrgharidust, mis on üks põhjus Eesti tööjõu väheses tootlikkuses ning seetõttu tuleb täiskasvanuharidusse kindlasti rohkem panustada. Kõrgharidusreformi tulemusel on mittepäevastes õppevormides õppimine muutunud keerulisemaks. Uus rahastusmudel ei soosi avatud ülikoolide tegevust ning seetõttu peame kõrvaldama täiskasvanuhariduses tekkinud kitsaskohad,» lisas Ossinovski.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Reformierakonna koalitsiooniläbirääkimiste tänase vooru teemad on kodakondsus-, keele- ja rahvuspoliitika, haridus, majandus, energeetika, keskkond, maaelu ning põllumajandus.