SEB pangast tuli hiljuti välja kümneid VEB Fondi teemalisi toimikuid, mis pidid olema hävitatud.
SEB pangast laekus VEB Fondi kohta uusi tõendeid
18. märts 2014, 13:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsitluses on osalenud inimest
Riigikogus oli täna esimesel lugemisel eelnõu, mis lükkab VEB Fondi uurimiskomisjoni lõppauditi esitamise juunikuusse. Viimati kavatses komisjon auditi esitada aprilliks.
Ajapikendamise põhjuseks on kolm nädalat tagasi SEB pangast leitud 20-25 toimikut. Igaühes neis on vähemalt 500 lehekülge dokumente. Samuti on säilinud kontokaardid ja päevabilansid.
«Neid toimikuid peeti ja igalt poolt väideti, et need on hävitatud, aga nad ei ole, tegelikkuses need säilitati,» selgitas komisjoni esimees Rainer Vakra.
Riigikogu liige Peep Aru sõnas, et uus informatsioon võimaldab üsna hästi taastada, kuidas üldse VEBi panga nõuded tekkisid ja millised isikud on nende nõuetega seotud.
Aru sõnul tegeleb nende dokumentide uurimisega riigikontroll, mis taastab kogu VEB pangas olnud kahe panga raha liikumise alates 1992. aasta algusest. «Kuna informatsioon ei ole väga hästi arhiveeritud, võtab nende läbitöötamine üksjagu aega,» lisas Aru.
Samuti väitis Vakra, et nad peavad jätkuvalt läbirääkimisi VEB Fondi loo võtmetunnistaja Venemaa ärimehe Aleksandr Mattiga. Viimane oleks pidanud tunnistusi andma tulema juba paar nädalat tagasi, aga ei ilmunud kohale. Vakra sõnul on komisjonil Mattiga kokkulepe ja ta siiski tuleb selgitusi andma.
VEB Fondi uurimiskomisjon alustas tööd aasta tagasi, sest Eesti Pank teatas mullu jaanuaris oma auditis, et keskpank saatis 5. aprillil 1995. aastal Vnešekonompangale võltsitud kirja. Selle dokumendi abil sai Matti ettevõte TSL International 32,3 miljonit dollarit, ehkki tegelikult firmal siis nõuded puudusid. Valeandmetega kirjal seisis Eesti Panga asepresidendi Vahur Krafti allkiri.
Võltsingut on seostatud ka äsja peaministriks pürgimast loobunud Siim Kallasega. 30. jaanuaril 1995. aastal saadeti Venemaalt Eesti Pangale kiri, mis oli adresseeritud toonasele keskpanga presidendile Kallasele. Viimane oli sisse tulnud kirja viseerinud oma allkirjaga. Vahetult pärast seda lahkus Kallas Eesti Panga presidendi ametikohalt.