Peaminister Taavi Rõivas kohtus täna Brüsselis Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy ning Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barrosoga, kinnitades neile, et Eesti uus valitsus jätkab senist majanduspoliitilist kurssi.
Rõivas Brüsselis: EL peab jätkama Krimmi annekteerimise mittetunnustamispoliitikat
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
3. aprill 2014, 21:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rõivas tunnustas komisjoni ja ülemkogu juhtide tulemuslikku tööd finantskriisist väljatulekuks, kokkuleppe saavutamisel Euroopa Liidu uue eelarve üle ning ühispositsioonide väljatöötamisel Ukraina kriisi ajal, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
«Euroopa Liidu ja NATO kiire ja otsustav tegutsemine Ukraina kriisiga seoses on olnud ja on ka tulevikus määrava tähtsusega,» ütles Rõivas. «Me peame valmis olema sanktsioonide kolmandaks etapiks.»
Rõivas ütles, et Euroopa Liit peab kindlameelselt jätkama Krimmi annekteerimise mittetunnustamispoliitikaga ning Venemaa peab olema valmis selle tagajärgedeks. Samas tuleb Rõivase sõnul osutada igakülgset abi Ukraina praegusele valitsusele.
«Me peame vajalikuks kindlasti jätkata Ukraina valitsuse toetamist nende püüdlustes poliitilise ja majandusliku stabiilsuse saavutamiseks,» rõhutas Rõivas. «See on võtmetähtsusega küsimus julgeoleku taastamiseks kogu regioonis.»
Kõneldes Euroopa Komisjoni ja ülemkogu juhtidega Eesti uue valitsuse poliitikast ütles Rõivas, et Eesti prioriteet on jätkuvalt tugev Euroopa ühisturg. Selle tugevus sõltub tema sõnul riikidevahelistest ühendustest. Ta tänas ülemkogu eesistujat ja komisjoni presidenti igakülgse toetuse eest Balti elektri- ja gaasitaristu edendamisel ning kinnitas, et ka uue valitsuse kindel soov on jätkata Euroopa energiaturgude arendamisega.
«Eesti eesmärk on ühendada Balti riigid Euroopa transpordi- ning energiavõrku,» ütles Rõivas. «Taristu väljaehitamine on ka julgeolekuküsimus ja mul on hea meel, et energiajulgeolekut rõhutati ka viimasel Euroopa Ülemkogu kohtumisel märtsis.»
President Barroso kinnitas, et komisjon tuleb juunis välja täpsete sellekohaste kavadega.
Rõivas avaldas komisjonile ka tunnustust, et see aitas edasi liikuda LNG ja Balticconnectori projektide osas. Samas väljendas peaminister muret, et arengud Rail Balticuga seoses on olnud aeglased.
«Rail Balticu näol on tegemist olulise puuduoleva lüliga Ida- ja Lääne-Euroopa vahel,» ütles peaminister. «Seetõttu tahame projektiga võimalikult kiiresti edasi liikuda ja selleks otstarbeks mõeldud rahastu võimalusi uuel eelarveperioodil maksimaalselt ära kasutada.»
Rõivas avaldas lootust, et vajaliku Balti ühisettevõtte loomises saavutatakse üksmeel peatselt.
Kõneldes Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitikast kinnitas Rõivas, et Eesti toetab ambitsioonikaid eesmärke selles valdkonnas. Ta lisas, et kliimaeesmärgi jagunemine liikmesriikide vahel peaks toimuma majanduslikke faktoreid arvesse võttes.