Eesti andis tänavu esimeses kvartalis varjupaiga ühele Süüria kodanikule, varjupaigataotlusi on Eesti võimud tänavu saanud 22.
Eesti on tänavu andnud varjupaiga ühele süürlasele
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
13. aprill 2014, 13:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti andmetel on tänavu kõige rohkem Eestilt varjupaika palunud Venemaa ja Sudaani kodanikud, mõlema riigi alamatest tahab asüüli saada neli inimest.
Samuti on tänavu varjupaigataotluse esitanud kolm Egiptuse, kaks Bangladeshi, kaks Gruusia, kaks Ukraina, kaks Valgevene ja kaks Palestiina okupeeritud ala kodanikku. Samuti tahab Eestilt varjupaika saada üks Kosovo kodanik.
Märtsi lõpu seisuga oli politsei- ja piirivalveameti menetluses 31 varjupaigataotlust. 16 varjupaigataotlust on jõudnud kohtumenetlusse.
Eesti andis eelmisel aastal aastal varjupaiga seitsmele taotlejale, lisaks said elamisloa varjupaiga saanud inimeste kolm perekonnaliiget. Mullu Eestilt varjupaiga saanud inimestest on kaks Süüria ja kaks Venemaa kodanikud, samuti sai varjupaiga üks Afganistani, üks Pakistani ja üks Valgevene kodanik. Riik andis elamisloa ka Afganistani, Pakistani ja Venemaa kodaniku perekonnaliikmele.
Eestilt küsis mullu varjupaika kokku 97 inimest, kõige rohkem ehk 26 juhul palusid varjupaika Vietnami kodanikud.