Välismaalased saavad võimaluse e-Eestis tegutseda

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ID-kaart.
ID-kaart. Foto: Elmo Riig / Sakala

Vabariigi valitsus kiitis eile õhtul kabinetinõupidamisel heaks e-residendi digi-ID kontseptsiooni. Seadusemuudatuse vastuvõtmisel on siseministeerium valmis esimesed e-residendi digi-ID-d välja andma veel sel aastal.

Minister lisas, et kui riigikogu jõuaks vajalikud seadusemuudatused sügiseks vastu võtta, on siseministeerium valmis esimesed e-residendi digi-ID-d välja andma veel sel aastal.

E-residendi isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine põhineb tulevikus biomeetrilistel andmetel, mis välistab isikule mitme identiteedi loomise ja kasutamise Eestis. Väärkasutuse ennetamiseks ja tõkestamiseks kujundatakse analoogiliselt viisamenetlusega välja põhjalik kontroll, et inimese usaldusväärsust tuvastada.

Seadusmuudatusega astutakse järgmine samm, et senisest enam ja efektiivsemalt kaasata Eesti arengusse, majandusse ja teadusesse välismaal elavaid ettevõtjaid, investoreid ning spetsialiste, teatas siseministeerium.

E-resident on välismaalane, kellele Eesti loob tema kodakondsusjärgse riigi identiteedi alusel digitaalse identiteedi ja annab välja digitaalse isikutunnistuse. Digi-IDga saavad välisriikides elavad välismaalased võimalused Eesti e-keskkonnas tegutsemiseks.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul võimaldab uus lahendus välismaalasel ajada Eestis asju olenemata tema füüsilisest asukohast. Näiteks võimaldab see dokumente allkirjastada digitaalselt ning vältida tülikat ja aeganõudvat paberimajandust.

E-residentsuse põhiliseks sihtrühmaks on eelkõige inimesed, kes on seotud Eestiga ettevõtluse, töötamise, õppimise või päritolu kaudu. Need inimesed vajavad digitaalset isikut tõendavat dokumenti Eesti avalik-õiguslikus või eraõiguslikus e-asjaajamises, kui nad ei ole Eesti kodanikud ega Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elavad välismaalased. Kokku on selle sihtrühma suurus Siseministeeriumi hinnangul juba praegu ligi 50 000 inimest.

Teise e-residentsuse sihtrühma võiksid moodustada Eestist välja rännanud inimesed ja nende järeltulijad, kes ei ole Eesti kodanikud ning keda hinnanguliselt on 130 000 inimest. Lisaks võivad e-residendiks saada ka inimesed, kes soovivad heauskselt ja õiguspäraselt kasutada Eesti digiteenuseid, kuid kes ei oma Eestis vahetult töö- või ettevõtlusalaseid sidemeid.

«Eestis tegutsevatele ja Eestiga seotud välismaalastele ja välisettevõtetele suurendab digi-ID Eesti atraktiivsust sõbraliku keskkonnana nii elamiseks kui ka ajutiseks viibimiseks. Samuti tõstab see Eesti ärikeskkonna atraktiivsust,» ütles Pevkur.

«Ettevõtetele avab e-residentsuse kasutusele võtmine lisanduvate klientide näol võimalusi oma digiteenuste pakkumiseks nii Eestis kui ka rahvusvahelisel turul. Samuti soodustab see Eestile oluliste ettevõtete tegutsemist ja lisandumist Eesti majanduskeskkonda, aitab tuua siia investeeringuid, luua töökohti ning lisandväärtust.»

E-residendi digi-ID on ka sobiv vahend, et hoida sidet väljarännanud eestlastega ning luua neile ligipääs digiteenustele ja teabele, olenemata nende kodakondsusest või elukohariigist.

«Samas tasub meeles pidada, et E-residendi digi-ID on hüve, mitte õigus. Riik annab selle taotlejale välja heauskseks kasutamiseks ja õiguspäraste toimingute tegemiseks ning kontrollib selle kasutamist,» lausus Pevkur.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles