NATOt pole alust süüdistada tegevusetuses pärast Venemaa tungimist Krimmi, sest esimesed vastusammud rakendati juba mõne päevaga. Samal ajal on alliansil veel kolm probleemi, mida tuleb lahendada Venemaa-ohuga paralleelselt, ütles USA suursaadik NATO juures Douglas Lute täna Tallinnas Lennart Meri konverentsil.
Lute meenutas, et kui Poola märtsi algul pärast Venemaa tungimist Krimmi Põhja-Atlandi lepingu artikkel 4 alusel NATO-Venemaa nõukogu kokku kutsus, rakendati otsused päevadega. Näiteks tihendati õhutõrjet, viidi üksusi Poola ja saadeti Mustale merele Ühendriikide laevad.
Teine otsustusring, mis puudutas ka Eestit, tehti eelmisel nädalal. Kokku rakendub nüüd 18 meedet, mis peaks tõstma turvalisust kogu NATO-Vene piiri ulatuses ja tasakaalustama olukorda, kus Baltimaad end ebaturvaliselt tundsid. Kaks neist meetmetest on Ühendriikide õhudessantkompanii saabumine Paldiskisse ja Taani hävitajate tulek Ämari lennubaasi.
Lute’i hinnangul seisab lisaks Ukraina kriisile NATO ees veel kolm küsimust, mis saavad olema põhiteemad 4.-5. septembril NATO tippkohtumisel Walesis.
Neist teravaim on Afganistani operatsiooni edukas lõpetamine. «NATO vaatepunktist on see väga oluline. See, kui edukalt me lõpetame operatsiooni ja kuidas me tegutseme pärast 2014. aasta detsembrit määrab selle, kuidas NATO iseend tulevikus hindab,» ütles Lute, kelle sõnul on Afganistanis praegu endiselt palju lahenduseta küsimusi.
Teiseks peavad liikmesriigid tõstma kaitsekulutusi kokkulepitud määrani. «Karm reaalsus on see, et ainult neli liitlast täidab 2 protsendi reeglit, nende hulgas USA ja Eesti. Ülejäänud riigid peavad oma panust suurendama,» kinnitas Lute.
Kolmas võtmeküsimus on tema sõnul NATO partnerlus teiste riikidega. Viimasel kahel kümnendil on allianss sõlminud hulga koostööleppeid NATO-väliste riikidega ja kui operatsioonid läbi saavad, tuleb otsustada, kuidas partnerlus jätkuma peaks.
«Me peame tõele näkku vaatama, mis saab edasi? NATO on 20 aastaga moodustanud 40 partnerlussuhet teiste riikidega. Nende aluseks olid operatsioonid viimasel 20 aastal. Aga mis saab pärast seda? Milliseid partnerlussuhteid me peaksime väärtustama? Mis peaks meelitama teisi riike NATOga koostööd jätkama?» küsis Lute.