Tomas Ries: pole mingit võimalust, et Venemaa ei tungi Ida-Ukrainasse

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tomas Ries Lennart Meri konverentsil.
Tomas Ries Lennart Meri konverentsil. Foto: Erik Prozes / Postimees

Lääne-Euroopa on Venemaa ohu osas seni lootusetult unelenud ja selle põhjuseks on krooniline oskamatus näha asju Putini perspektiivist, leidis Rootsi Riikliku Kaitsekolledži dotsent Tomas Ries täna Lennart Meri konverentsil Tallinnas. Kui seda osataks, saadaks ka kohe aru, et Venemaa annekteerib Ida-Ukraina niikuinii.

«Praegusel kriisil ei ole Ukrainaga midagi pistmist. Mis Putini jaoks loeb, on see, kui kaugele saab ta käske Euroopas jagada. Ta on üritanud jõudude tasakaalu muuta alates 2005. aastast ja on seda ise ka välja öelnud. Aga meie oleme maganud ja kui ma ütlen «meie», siis ma pean silmas riike Berliinist lääne pool,» ütles Ries paneeldiskussioonil Radissoni hotellis.

Tema sõnul valitses ideaalne olukord Putini jaoks enne Maidani meeleavalduste algust, mil Janukovitši juhitud Ukraina tüüris Venemaale mugaval kursil. Janukovitši kukutamine oli ühtviisi üllatus nii Läänele kui Venemaale, aga selle erinevusega, et Putinil ei jäänud valikuvõimalust.

«Miks pidi Putin meid unest üles ajama? Sellel on kolm põhjust: esiteks isiklik võim. Kui Kiievis võim vahetus, oli see Putinile strateegiline kaotus. Ta näinuks Moskvas nõrk välja ja kui sa paistad karu koopas nõrk, siis rebitakse sind lõhki. Teiseks emotsioon: mitte ainult Putin, aga ka teised riigi ladvikus on end 20 aastat häbistatuna tundnud. Nõukogude Liidu lagunemine oli katastroof. Nende missioon on kogu aeg olnud ehitada taas üles suurem Venemaa ja sellest perspektiivist ei saanud Putin lubada Ukraina kaotamist. Kolmas külg oli kalkuleeritud reaalpoliitika - Venemaa on ikka veel sõltuv Ida-Ukrainas olevatest sõjatehastest. Seetõttu ma olengi kindel, et ei ole mingit võimalust, et Venemaa ei tungi Ida-Ukrainasse,» rääkis Ries.

Kui Ukrainat poleks olnud, siis 5-10 aasta pärast oleks Euroopa olnud ülihaavatav Vene sõjalisele survele. Uskumus, et me saame Putiniga kokkuleppeid sõlmida, oli eriti naiivne.

Lääs on olnud naiivne, ülbe ja tähelepanematu

Dotsendi sõnul oli Lääne «äratamine» Putini jaoks tegelikult soovimatu samm, sest kasulikum olnuks oodata veel 5-10 aastat, kuni liitlaste vastupanuvõime järjest nõrgeneb.

«Kui Ukrainat poleks olnud, siis 5-10 aasta pärast oleks Euroopa olnud ülihaavatav Vene sõjalisele survele. Uskumus, et me saame Putiniga kokkuleppeid sõlmida, oli eriti naiivne. Samas olime me ka ülbed ja meie tähelepanu oli hajutatud Afganistani ja Iraagi tõttu. Ukraina on olnud äratuskell. Küsimus on selles, kas me jäämegi unne.»

Ries'i sõnul tuleb nüüd õppida vaatama olukorda Putini perspektiivist. Venemaa president teab, et nn pehmet jõudu on tal Euroopas veel vähe: on olemas mingi side vene vähemusega, väga hea propagandamasin ja teatud paremäärmuslike parteide toetus.

Tugevat jõudu on märksa enam – Euroopa energiasõltuvus Venemaast ja Vene korruptsioon. Lisaks on kiirelt kasvamas Venemaa sõjaline võimekus, sest tuumapeade löögijõult ollakse Euroopast juba praegu üle ja see heidutab piisavalt ka Ameerika Ühendriike.

«Samal ajal moderniseeritakse sõjajõude. Isegi kui nad saavad poole külma sõja aegsest jõust tagasi, siis on neil võimekus, mis ületab Euroopat. Ja nad on näidanud, et nad on valmis seda kasutama.»

Euroopa hoiab ise Putinile uksi lahti

Ries hindas, et number üks nõrkus Põhja-Euroopas on NATOsse mitte kuuluvad Soome ja Rootsi, mis on nn hall ala. Teine potentsiaalne sisenemiskoht oleks Eesti ja Läti, mille elanikest veerand on vene vähemus.

«Euroopa Liit ei heiduta Putinit. Ainus asi, mis teda heidutab, on nende riikide side USAga. Me oleme selle Euroopas peaaegu kaotanud. Võtmeküsimus on just tuumakoostöö, sest Ühendriigid on peaaegu täiesti tuumapeade osas Euroopast lahku löönud. Ainus, mis alles on jäänud, on raketikilp.»

Ries’i hinnangul ongi kaalukeeleks see, kui põhjalikult suudab NATO pärast Ukraina kriisi oma koostööd ümber korraldada, sest oht Ida-Euroopale koidab mõne aasta pärast.  

«Ma ei usu, et praegu on suurt ohtu Baltimaadele või Põhja-Euroopale - praegu on Putin Ukrainaga liiga hõivatud. Mille pärast me peaksime muretsema on see, mis toimub 3-10 aasta pärast,» hindas Ries.

«Venemaal räägitakse impeeriumi taastamisest. Võib tekkida olukord, kus nad tahavad heastada suurima ajaloolise tragöödia – Nõukogude Liidu lagunemise. Meie jaoks on fataalne, kui vaatame peeglisse ja mõtiskleme, mida Putin millestki võiks arvata. Me peame mõtlema, mida Putin tegelikult tahab.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles