Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2014/04/26/2987632t1h0b4f.jpg)
«NATO lisavägede Baltikumi paigutamine on vältimatu, sest kui seda ei tehta, kaotavad kõik kaitseplaanid usaldusväärsuse. Baltikum ja Poola on tegelikult ala, mida on eriti raske kaitsta,» ütles endine Kesk-Rootsi kaitseringkonna operatiivülem, erukindralmajor Karlis Neretnieks täna Lennart Meri konverentsil.
Neretnieksi sõnum oli, et kui enne Baltikumi kriisi puhkemist ei astuta ennetavaid samme ning jätkub Rootsi kaitsevõime kahanemine, võib tegeliku agressiooni puhkedes üldse tekkida küsimus, kas NATO liitlased jõuavad vastupanu osutamiseks õigeks ajaks kohale.
Peamiseks probleemiks on tema hinnangul Venemaa kaugmaaraketid.
«Kui kriis on juba puhkenud, on see nagu Hiina müür NATO ja Balti riikide vahel. See tähendaks, et NATO peaks algatama kaks kampaaniat: esiteks, et saada lahti neist asjadest, mis takistavad Balti riikidele appi tulemist ja samal ajal peaks siia ka tulema,» ütles Neretnieks.
«See aeg, mis kulub nende asjade ellu rakendamiseks, on minu hinnangul liiga pikk. Oleks juba liiga hilja, Balti riigid võetaks üle, enne kui tegelik kampaania algab. Tõeline õudustsenaarium on see, kui Venemaa suudab näiteks laenata osa Rootsi territooriumist, Gotlandi näiteks.»
Neretnieks järeldas, et ainus lahendus on tõestada juba praegu, et NATO suudab kiiresti midagi teha juba siis, kui ohtu alles tajutakse.
«NATO-l ongi kaks probleemi: kuidas kaitsta Balti riike ja kuidas kaitsta Rootsi territooriumi. Suur roll on Rootsi relvajõudude halval olukorral. Kui Rootsi kaitsepoliitika praegusel kursil jätkub, suudab riik aastal 2020 kaitsta väikest osa oma territooriumist umbes ühe nädala.»